Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Projektid Norra toetus Uudised Koolitused Seadusemuudatus
Naistevastase vägivalla ilmingud
Paarisuhtevägivald
Mida teha, kui

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

 

Suur tänu algatajatele ja toetajatele:

Merle Palmiste, Triinu-Liis Rahe, Sten Pedari

Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

Naistevastase vägivalla ilmingud

Vägivald võib ilmneda väga erinevates vormides ja olukordades nii kodus, tänaval vm avalikus kohas, koolis, töökohal, aga ka küberruumis.

Füüsiline vägivald on tahtlik füüsilise jõu kasutamine teise isiku suhtes, mis võib põhjustada talle füüsilist valu, vigastusi või isegi surma ning psühholoogilisi kahjustusi.

See on kõige kergemini ära tuntav vägivalla vorm, kuna ohvril on sageli nähtavad füüsilised kahjustused.

Näiteks: lükkamine, näpistamine, hammustamine, raputamine, löömine, peksmine, torkehaavade tekitamine, lämmatamine (nt padjaga), kägistamine, põletamine, luku taha panemine, kinnihoidmine.

 

Seksuaalvägivald on igasugune seksuaalvahekord või seksuaalvahekorda astumise katse, soovimatud seksuaalse alatooniga märkused või lähenemiskatsed või muul moel isiku seksuaalsuse vastu sunni abil ükskõik millises kohas teise isiku poolt toimepandud teod sõltumata tema suhtest ohvriga.

Sunnina käsitletakse seejuures nii otsest jõu kasutamist, väljapressimist ja ähvardamist kui psühholoogilist sundi.

Näiteks: vägistamine, pealesurutud sadamasohhistlikud tegevused, prostitutsioon, seksuaalne ahistamine.

Seksuaalvägivalla juures on oluline nõusoleku mõiste.

Nõusolek tähendab seda, et  isik annab millekski loa või nõustub midagi tegema, olles enne hoolikalt läbi mõelnud.

Seksiga nõustumiseks peab isik olema üle 14 aasta vana ja suuteline tegema enda puhul informeeritud otsuseid. Eestis on keelatud täisealise isiku poolt alla 18-aastase isikuga suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades. See tähendab, et ei tohi ära kasutada kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitada saavutatud mõjuvõimu või usaldust.

 

Majandusliku vägivalla korral kontrollib vägivallatseja ohvri raha kasutamist või talle kuuluvaid materiaalseid ressursse eesmärgiga raskendada ohvri iseseisvat materiaalset toimetulekut ning muuta ta vägivallatsejast sõltuvaks.

Majanduslik vägivald on levinud eelkõige paarisuhtes, kuid seda esineb ka eakate pereliikmete suhtes.

Näiteks:  raha ja pangakaartide ära võtmine,  ostude ja majadpidamiskulude  ülirange kontrollimine, laenu võtmine ohvri nimel või sundimine laenu võtma, sundimine osalema ebaseaduslikes tehingutes, pahatahtlik elatisraha maksmata jätmine, takistamine haridust omandada või tööl käia.

 

Psühholoogiline vägivald (nimetatakse ka emotsionaalne, vaimne) on (pidev) verbaalne või mitteverbaalne rünnak, mis kahjustab teist inimest emotsionaalselt ning alandab ta eneseväärikustunnet.

See on tahtlik teisele inimesele haiget tegemine, tema kohtlemine väärtusetu, ebaadekvaatse, mittearmastatu ja -vajatuna. Psühholoogiline vägivald on kõige levinum vägivallavorm. Ohvrid peavad psühholoogilist vägivalda kõige raskemini talutavaks ja heaolu kahjustavaks.

Ohvrid, kes on kannatanud füüsilise, seksuaalse ja majandusliku vägivalla all, on kogenud ka psühholoogilist vägivalda.

Näiteks: ignoreerimine, lugupidamatus, valetamine, pidev kritiseerimine ja halvustamine, süüdistamine, alandamine, karjumine, sõimamine, ähvardamine füüsilise vägivallaga või oluliste esemete hävitamisega,  hirmutamine, armukadedus, kontrolliv käitumine, jälitamine, kogu naissoo halvustamine, laste kasutamine vägivallavahendina.