Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Projektid Norra toetus Uudised Koolitused Seadusemuudatus
Naistevastase vägivalla ilmingud
Paarisuhtevägivald
Mida teha, kui

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

 

Suur tänu algatajatele ja toetajatele:

Merle Palmiste, Triinu-Liis Rahe, Sten Pedari

Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

Paarisuhtevägivald

Paarisuhtevägivalla eripära

·         Ohver ja vägivallatseja on lähedastes suhetes.

·         Ohver sõltub vägivallatsejast emotsionaalselt, materiaalselt, moraalselt.

·         Ohver ja vägivallatseja on sunnitud tihti ka pärast kuriteo toimepanemist omavahel suhtlema või isegi koos elama.

·         Traumaatiline seotus

 

Võim ja kontroll

·         Hirmutamine, alandamine, isoleerimine, majanduslik kahjustamine  ja füüsiline vägivald on erinevad võimu ja kontrolli saavutamise meetodid

·         Kontrolli rakendamise ja vägivalla süstemaatilisuse järgi saab eristada peretüli süstemaatilisest perevägivallast.

·         Süstemaatilise  instrumentaalse perevägivalla puhul püüab üks pereliige domineerida ja kehtestada kontrolli teiste pereliikmete üle.

·         Vägivallavaba paarisuhe tugineb partnerite võrdsusel, usaldusel, austusel ja üksteisega arvestamisel.

 

Vägivallaring

Paarisuhtevägivalla puhul vahelduvad vägivaldsed episoodid rahulikemate perioodidega. Vägivallaringi puhul eristatakse pinge kogunemise, füüsilise vägivalla kasutamise ja vägivallavaba nn mesinädalate faasi.

 

Mehed, naised ja paarisuhtevägivald

·         Mehed kasutavad paarisuhtes peamiselt süstemaatilist instrumentaalset vägivalda. Meeste vägivald on ajendatud rohkem kontrollivajadusest kui naistel.

·         Naised võivad kasutada vägivalda enesekaitseks või mingitest probleemidest tingituna, tegemist on pigem ekspressiivse vägivallaga.

·         Mehed kasutavad raskemat laadi füüsilist vägivalda ning põhjustavad naistele tõsisemaid vaimse ja füüsilise tervise kahjustusi kui naised meestele.

·         Meeste vägivald põhjustab naistele suure hirmutunde. Mehed tajuvad naiste vägivalda pigem tüütu ja häirivana.

·         Seksuaalset vägivalda kasutavad peamiselt mehed.

 

Vägivallatsejat iseloomustavad jooned

·         Kontrolli ja võimuvajadus

·         Isekus ja enesekesksus

·         Üleolekutunne, lugupidamatus partneri suhtes

·         Omanditunne, armastuse ja vägivalla segiajamine

·         Armukadedus

·         Kahepalgelisus, avalikkuse ees teesklemine

·         Eitamine, vägivalla pisendamine

·         Ohvri süüdistamine

 

Miks ohver ei lahku

·         Vägivaldsest suhtest lahkumist raskendavad nii materiaalsed, juriidilised, sotsiaalsed kui ka psühholoogilised tegurid.

·         Peamised lahkumist takistavad psühholoogilised tegurid on isoleeritus, tugivõrgustiku puudumine,  ülimadal enesehinnang, hirm üksijäämise ees, hirm jääda lastest ilma, süütunne partneri ja laste ees, lootus, et vägivallatseja muutub, traumaatiline seotus.