Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Tegevus Uudised
Naiste tugikeskuste kontaktid
Naiste tugikeskuste teenused
Naiste tugikeskuste statistika
Naiste tugikeskuste rahastamine
Rahastus 2019-2022
Rahastus 2018
Rahastus 2017
Varasem rahastus
Ohvriabi seaduse muudatus 2017
Väljatöötamiskavatsus
Eelnõu koostamine
Eelnõu menetlus Riigikogus
Teenusekirjeldus
Riigieelarve 2017
Pöördumine Riigikogu fraktsioonide poole
Pöördumine ministrite poole
Women Against Violence Europa (WAVE) pöördumine
Riigihange
Küsimused ministrile
Ettepanek Sotsiaalkomisjonile
Naiste tugikeskuste lühiajalugu Eestis
Naiste tugikeskuste teenuse arendus 2017
Naiste tugikeskuste kogemusuuring 2021
Uus ohvriabi seadus 2022

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

 

Pöördumine Riigikogu fraktsioonide poole

Et Riigikogu muutis 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemise ajal ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõud ja sätestas selgelt naiste tugikeskuse teenuse osutamise kohustuse igas maakonnas, eeldasid tugikeskused, et vastavad muudatused tehakse ka riigieelarves.

 

Suur oli tugikeskuste ehmatus, kui 14. novembril avaldatud Sotsiaalkindlustusameti  riigihanke kogusumma oli jätkuvalt 620 tuhat eurot ja üle kahes kolmandikus maakondadest vähenes tugikeskuste rahastus drastiliselt, muutes sisuliselt võimatuks kvaliteetse teenuse osutamise jätkamise.

 

2016

2017

Vahe

Ida-Virumaa

57277

64 897

7620

Jõgevamaa

48502

26 876

-21626

Järvamaa

47085

26 876

-20209

Läänemaa

48175

28 093

-20082

Pärnumaa

45865

42 102

-3763

Raplamaa*

28692

26 876

-1816

Harjumaa1

59730

148 639

45267

Harjumaa2

43642

 

 

Tartumaa1

27956

80 648

-8944

Tartumaa2

61636

 

 

Valgamaa

47961

26 876

-21085

Viljandimaa

48322

30 382

-17940

Virumaa

48480

36 243

-12237

Võrumaa

48764

27 164

-21600

Põlvamaa**

18528

26 876

8348

Hiiumaa***

18102

 

-18102

Saaremaa****

26112

27 452

1340

 

724829

620000

-104829

 

 

ENVL-i kuuluvate tugikeskuste juhid saatsid 28. novembril kõigile Riigikogu fraktsioonidele pöördumise seoses eelseisva rahapuudusest tingitud naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi halvenemisega 11 maakonnas koos lisainfoga naiste tugikeskuste teenuse rahastamise kohta.

 

Lugupeetud Riigikogu liikmed                                                                                      28.11.2016

 

Pöördume teie poole abipalvega, et takistada pikkade aastate jooksul üles ehitatud üle-Eestilise naiste tugikeskuse teenuse sisulist hävimist.

 

2017. aasta riigieelarvesse on  Sotsiaalministeerium ohvriabi seaduse alusel naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks Sotsiaalkindlustusametile planeerinud  üle 100 000 euro vähem kui  tugikeskused sel aastal tegelikult Sotsiaalministeeriumilt  erinevatest allikatest saanud on.

11. novembril 2016 välja  kuulutatud hankes on Sotsiaalkindlustusamet hanke kogusumma  jaotanud maakondade vahel vastavalt elanike arvule.

 

Selline kogurahastus ja summade jaotus ei võimalda enam jätkata kvaliteetse kompleksteenuse (esmane kriisinõustamine, juhtumipõhine nõustamine, majutus,  psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia, juriidiline nõustamine) osutamist väiksema elanikkonnaga maakondade tugikeskustes või teenust täies mahus välja arendada.

 

Teenust saaks täismahus osutada tulevikus ainult neljas maakonnas- Harjumaal (Tallinnas), Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal. Paljudelt maakondadelt on hanketingimustega eelnevate aastatega võrreldes võetud ära igaühelt paarkümmend tuhat eurot ehk ligi pool tugikeskuse eelarvest.

 

Sellise eelarvega ei ole väiksemate maakondade tugikeskustel võimalik enam palgata vajaliku  naistevastse vägivalla alase ettevalmistusega psühholooge ja juriste, keda on Eestis  väga vähe ning kes on seni sõitnud appi erinevatesse maakondadesse. Igasse maakonda saab tööle jääda praktiliselt vaid üks inimene, kes peab tagama ööpäevaringse valmisoleku. Või siis tuleb seniste töötajate palku vähendada poole võrra ja paluda neil töötada järgmistel aastatel miinimumpalgaga, samas kasutades ööpäevaringse valmisoleku tagamiseks veel lisaks vabatahtlike abi. Et tugikeskustes töötavad ainult naised ja teenuste sihtgrupiks on samuti naised, siis illustreerib see kujukalt riigi suhtumist nn naiste valdkondadesse üldisemalt.

 

Eesti poliitikud ja kõrged riigiametnikud on sõnades seadnud prioriteediks naistevastase ja perevägivalla tõkestamise ja  Istanbuli konventsiooni rakendamise, samuti soolise palgalõhe vähendamise. Ohvriabi seaduse muudatus pidi tagama naiste tugikeskuse teenuse jätkusuutliku rahastamise ja looma ka teenuseosutajatele kindlustunde.

 

Tegelikkus on risti vastupidine, olukord on naiste tugikeskuse teenuse riigistamisega muutunud halvemaks ja kvaliteetne kompleksteenus võib rahapuudusel paljudest maakondadest täiesti kaduda.

Oht kvaliteetsete teenuste kaotamiseks on Hiiu, Järva, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Rapla, Saare, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas.

 

Sotsiaalkindlustusameti hange tuleks peatada ja Riigikogu menetluses olevas 2017. aasta riigieelarves näha ette lisaraha väiksema elanike arvuga maakondade tugikeskuste toetamiseks vähemalt senises mahus, et igas maakonnas oleks tagatud vägivalda kogenud naistel ja nende lastel võimalus saada kohapeal kvaliteetset abi.

 

Lugupidamisega

 

Astrid Maasing, Jõgevamaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Kairi Jakustand, Valgamaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Külli Piirisild, Võrumaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Leili Mutso, Läänemaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Lilli Andrejev, Ida-Virumaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Marju Tuoppi, Viljandimaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Merle Albrant, Virumaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Riin Pudakevitš, Järvamaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Stina Andok, Rapla Naistekeskuse juhataja

Eha Reitelmann, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu esinaine