Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Projektid Norra toetus Uudised Koolitused Seadusemuudatus
Naiste tugikeskuste kontaktid 2017
Naiste tugikeskuste teenused 2017
Naiste tugikeskuste kontaktid kuni 2017
Naiste tugikeskuste teenused kuni 2017
Naiste tugikeskuste statistika kuni 2017
Naiste tugikeskuste rahastamine 2017
Naiste tugikeskuste lühiajalugu Eestis
Naiste tugikeskuste visioon 2018

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

 

Suur tänu algatajatele ja toetajatele:

Merle Palmiste, Triinu-Liis Rahe, Sten Pedari

Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

Naiste tugikeskuste lühiajalugu Eestis

Naistevastase vägivalla ohvritele tugiteenuste arendamise lugu

 

Veel 14 aastat tagasi puudus naistevastase vägivalla ohvritest naistel ja lastel Eestis võimalus spetsialiseeritud abi saada.

2002. aastal avas Tartus uksed Eesti esimene naiste varjupaik.

Mõni aasta hiljem alustasid ENÜ-sse koondunud naisorganisatsioonid sihipärast tööd selle nimel, et vägivalda kogenud naised ja lapsed saaksid ühtlasel tasemel asjatundlikku abi kogu Eestis.

Teine naiste varjupaik avati 2005. aastal Tallinnas, kolmas 2006. aastal Ida-Virumaal.

Sotsiaalministeerium rahastas 2004. aastast naiste varjupaikade tööd  läbi lühema- ja pikemaajaliste Hasartmängumaksu Nõukogu projektide.

 

2006. aastal loodi Eesti Naiste Varjupaikade Liit (ENVL), mis koostöös ENÜ Sihtasutusega alustas rahvusvahelistele standarditele ja materjalidele tuginedes uute naiste varjupaikade töötajatele baaskoolituse pakkumist ja olemasolevate varjupaikade töötajatele süstemaatiliste täiendkoolituste korraldamist.

 

2008. aastal käivitas ENVL vägivalda kogenud naiste tugitelefoni 1492 töö. See on tegutsenud läbi aastate nii vabatahtlike baasil kui lühiajaliste projektide toel. Alates 2014. aastast on pakutud ööpäevaringset tasuta teenust. Tugitelefonile vastavad põhjaliku täiendkoolituse läbinud naiste tugikeskuste töötajad üle Eesti.

 

Alates 2009. aastast kogutakse Liitu kuuluvates varjupaikades ühtse vormi kohast statistikat. 2012. aastal valmis esimene versioon teenuse kirjeldusest, naiste varjupaigad olid kujunenud naiste tugikeskusteks 

Alates 2013. aastast saame tänu Norra projektist tulnud rahastusele rääkida kõigis naiste varjupaikades pakutavast kompleksteenusest naistevastase vägivalla ohvritele, mis sisaldab lisaks eriväljaõppe saanud tugikeskuste töötajate poolt pakutavale nõustamisele ja turvalise majutusele ka psühholoogilise nõustamist/psühhoteraapiat ja juristi nõustamist. Abi pakutakse lisaks perevägivallale ka seksuaalvägivalla ja muude naistevastase vägivalla vormide ohvritele. 

2013. aasta sügisel valmis Norra projekti raames naiste tugikeskuse teenuse kirjeldus, mille väljatöötamises said osaleda kõik tugikeskused. 2016. aastal teenuse kirjeldust täiendati. 

Alates 2012 aastast on igal aastal tugikeskustesse pöördunud üle 1500 naise.

2015 aastal sai naiste tugikeskustest abi 1763 naist ja 165 last, 2016. aasta esimesel poolel üle 1000 naise. 

Alates 2016. aastast olid kõikides Eesti maakondades avatud naiste tugikeskused, mis pakkkusid vägivalla all kannatavatele naistele ja nende lastele turvalist pelgupaika ja muud vajalikku abi.

Naiste tugikeskuste loomise kronoloogia

2002    Tartu  Naiste Varjupaik  (Naiste Tugi- ja Teabekeskus)

2005    Tallinna Naiste Kriisikodu

2006    Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-varjupaik

2008    Viljandimaa Naiste Tugikeskus

Valgamaa  Naiste Tugikeskus

2009    Raplamaa  Naiste Tugikeskus 

Pärnu Naiste Varjupaik 

2010    Võrumaa  Naiste Tugikeskus           

Tähtvere Avatud Naistekeskus

2013   Virumaa Naiste Tugikeskus

Jõgevamaa Naiste Tugikeskus

Järvamaa Naiste Tugikeskus

2014   Läänemaa Naiste Tugikeskus

2016  Tallinna Naiste Tugikeskus

          Saaremaa Naiste Tugikeskus (Pärnu NTK filiaalina)

            Hiiumaa Naiste Tugikeskus (Läänemaa NTK filiaalina)

            Raplamaa Naistekeskus (Järvamaa NTK filiaalina)

Kõik tugikeskuste töötajad ja vabatahtlikud olid läbinud naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse.

 

Aastatel 2006-2015 korraldatud koolitused (ENVL +ENÜ Sihtasutus)

2006 kokku 32 tundi, koolitajad Rootsist, Norrast, Soomest

2007 kokku 70 tundi, sh baaskoolitus 36 tundi, koolitajad Taanist, Soomest Leedust,

            Lätist + Eesti naistearst ja prokurör ning varjupaigatöötaja. Õppereis Rootsi

2008 kokku 132 tundi, sh kolm baaskoolitust a’36 tundi, koolitajad Soomest + Eesti

            psühholoogid ja varjupaigatöötajad

2009 kokku 68 tundi, sh baaskoolitus 36 tundi, koolitajad Eesti psühholoog,

            psühhiaater, jurist, inimkaubanduse ohvrite tugiliini juht

2010 kokku 140 tundi, sh 2 baaskoolitust 36 ja 40 tundi, koolitajad politseinik, kohtunik,

 soolise võrdõiguslikkuse ekspert, psühhoterapeut, juristid, varjupaigatöötajad,

 WAVE naistevastase vägivalla ekspert (Saksamaalt)

2011 kokku 32 tundi, koolitajad psühholoog, jurist, naistevastase vägivalla ekspert

2012 kokku 42 tundi, sh 8 tundi baaskoolitust, koolitajad prokurör, kohtunik,

            politseinik, ohvriabi töötaja, psühhoterapeut, psühhiaater ja jurist

2013 kokku 108 tundi, sh 32 tundi baaskoolitust, koolitajad psühhoterapeut, jurist,

            psühholoog, prokurör, psühhiaater+ Norra naistevastase vägivalla ekspert

2014 kokku 128 tundi, sh 2 baaskoolitust a’48 tundi, koolitajad psühhoterapeut, jurist

            prokurör, varjupaigatöötaja, psühholoog, politseinik, naistearst,

            seksuaalvägivalla ekspert ja psühholoogid Norrast

2015 kokku 176 tundi, sh baaskoolitus 48 tundi, koolitajad psühholoog,

            jurist, varjupaigatöötaja, psühhoterapeut, prokurör, politseinik +Norra

            seksuaalvägivalla eksperdid, politseinikud, psühholoogid, naiste varjupaiga

            töötajad

2016 kokku 112  tundi, sh 2 baaskoolitust, kokku 96 tundi, koolitajad psühholoog,

            psühhoterapeut, prokurör, jurist, naiste varjupaiga töötaja, naistevastase vägivalla

            ekspert, meediaekspert.

Kokku on naiste tugikeskuste ja tugitelefoni 1492 töötajatele korraldatud 10 aasta jooksul 536 tundi baas- ja 504 tundi täiendkoolitusi.

Alates 2014. aastast toetati naiste tugikeskusi riigieelarve eraldise kaudu ja lisaks ka muudest riigieelarvelistest allikatest.

2016. aastaks said  tugikeskused riigieelarve eraldisest 500 000 eur, lisaks nõustamisteks 195 000 eurot. Norra projektist sai nõustamisteks kasutada 30 000 eurot, nii et kokku on teenuste osutamiseks 725 000 eurot.

Alates 1. jaanuarist 2017 on naiste tugikeskuse teenus osa riiklikust  ohvriabi teenusest, mis on sätestatud ohvriabi seaduses.

2017. aastaks on Sotsiaalkindlustusamet sõlminud riigihanke korras leitud teenuseosutajatega  lepingud tugikeskuste teenuse osutamiseks kogusummas 641 000 eurot. Esialgselt planeeritud summa oli 620 000 eurot

Teenuseosutaja muutub 8 maakonnas- Järva, Hiiu, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Rapla, Viljandi ja Võru maakonnas ja osaliselt Harjumaal.

Senist tegevust jätkavad 6 organisatsiooni 7 maakonnas Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus, Jõgevamaa Naiste Tugikeskus, Pärnu Naiste Tugikeskus (filiaaliga Saaremaal), Tallinna Naiste Kriisikodu, Tartu Naiste Varjupaik (Naiste Tugi-ja Teabekeskus) ja Valgamaa Naiste Tugikeskus.

Täismahus tugikeskuse teenuse osutamise peavad lõpetama 7 tugikeskust- Järvamaa Naiste Tugikeskus, Läänemaa Naiste Tugikeskus, Raplamaa Naiste Tugikeskus, Viljandimaa Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus, Võrumaa Naiste Tugikeskus ja Tallinna Naiste Tugikeskus, sest nende kodumaakonda leiti  hankega odavam teenusepakkuja.

 

Riiklik rahastus tugikeskuse teenuse osutamiseks

 

2016 eraldatud

Hanke piirsumma

Muutuse % võrreldes 2016

Vahe võrreldes 2016

Võitnud pakkumus**

Muutuse % võrreldes 2016

Vahe võrreldes piirsummaga

Ida-Virumaa

57277

64 897

13

7620

64897

13

0

Jõgevamaa

48502

26 876

-45

-21626

48263

0

21 387

Järvamaa

47085

26 876

-43

-20209

32800

-30

5 924

Läänemaa*

66277

28 093

-58

-38 184

27000

-59

-1 093

Pärnumaa

45865

42 102

-8

-3763

42000

-8

-102

Raplamaa*

28692

26 876

-6

-1816

32800

14

5 924

Harjumaa1

59730

148 639

44

45267

134955

31

-13 684

Harjumaa2

43642

 

 

 

 

 

 

Tartumaa1

27956

80 648

-10

-8944

63000

-30

-17 648

Tartumaa2

61636

 

 

 

 

 

 

Valgamaa

47961

26 876

-44

-21085

49000

2

22 124

Viljandimaa

48322

30 382

-37

-17940

29820

-38

-562

Virumaa

48480

36 243

-25

-12237

35920

-26

-323

Võrumaa

48764

27 164

-44

-21600

26520

-46

-644

Põlvamaa*

18528

26 876

45

8348

26876

45

0

Saaremaa

26112

27 452

5

1340

27200

4

-252

 

724829

620000

-14

-104829

641051

-12

21051

*Teenust Hiiumaal osutas 2016. a Läänemaa tugikeskus

*Teenust Raplamaal osutas 2016. a Järvamaa tugikeskus

*Teenust Põlvamaal osutas 2016. a Võrumaa tugikeskus

*Teenust Saaremaal osutas 2016. a Pärnumaa tugikeskus

**Andmed on võetud Eesti Päevalehest