Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Projektid Norra toetus Uudised Koolitused Seadusemuudatus
Projekti tegevused ja tulemused
Teenusekirjeldus
Koolitused
Konverents „Mehed naistevastasest vägivallast“
Konverents "Ava silmad"
Konverents "Abi naistevastase vägivalla ohvritele- kuidas edasi?“
Uuringud
Meediakajastus
Infomaterjalid
Lõpparuanne

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

 

Suur tänu algatajatele ja toetajatele:

Merle Palmiste, Triinu-Liis Rahe, Sten Pedari

Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

Lõpparuanne

2016. aasta suvel esitas ENVL projekti lõpparuande, millest alljärgnevalt mõned väljavõtted:

 

Projekt aitas tõsta naiste tugikeskuste teenuse kvalitatiivselt uuele tasemele ja ühtlustada teenuste osutamise taset ning kättesaadavust kõigis Eesti piirkondades, parandades sellega oluliselt naistevastase vägivalla ohvrite olukorda Eestis.

Projekti vahetuteks kasusaajateks olid ligi seitse tuhat naist, keda abistati projekti elluviimise perioodil naiste tugikeskuste või tugitelefoni 1492 poolt. Projekt aitas kaasa naiste tugikeskuste omavahelise koostöö tihendamisele ning usalduse ja koostöö suurendamisele tugikeskuste ja teiste vägivalla ohvritega tegelevate organisatsioonide vahel. Samuti aitas projekt teadvustada naistevastase ja perevägivalla teema Eesti avalikkuses.

Projekt aitas oluliselt kaasa Istanbuli konventsiooni nõuete ja teiste Eesti inimõiguste kaitse valdkonnas võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisele.

Edasistest poliitilistest otsustest sõltub, kas projektil on ka pikaajaline positiivne mõju. Elluviijate poolt hindame projekti väga edukaks.

 

Projekti tulemused ja väljundid

Projekti tulemusena

  • Ühtlustus naiste tugikeskuste poolt pakutavate teenuste kvaliteet üle Eesti.
  • Psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia ja juriidiline abi said vägivalda kogenud naistele ja nende lastele kättesaadavaks 13 maakonnas.
  • Naistevastase vägivalla ohvrite üleriigilise tugitelefoni 1492 teenus muutus tasuta kättesaadavaks ööpäevaringselt .
  • Naiste tugikeskuste  ja tugitelefoni töötajate kompetents vägivalla ohvrite tulemuslikumaks abistamiseks tõusis tänu koolitustele ja supervisioonidele märgatavalt.
  • Aktiivsemaks ja tulemuslikumaks muutus tugikeskuste koostöö teiste vägivalla ohvreid abistavate organisatsioonide ja spetsialistidega.
  • Suurenes avalikkuse teadlikkus naistevastasest vägivallast ja vägivalla ohvritele pakutavatest teenustest.

 

Planeeritud tulemusindikaatorite täitmine

Planeeritud: tugitelefoni tasuta teenused on tagatud 24/7, kõnedele vastatakse eesti ja vene keeles.

Tegelik: tugitelefoni tasuta teenused olid tagatud 24/7, kõnedele vastati eesti ja vene keeles.

 

Planeeritud: psühholoogiline ja juriidiline nõustamine on tagatud kõigis Eesti piirkondades. Osutatud 4800 tundi psühholoogilise nõustamise ja 4350 tundi juriidilise nõustamise teenust.

Tegelik: psühholoogiline ja juriidiline nõustamine oli tagatud 13 maakonnas. Osutatud üle 6200 tunni psühholoogilise nõustamise ja 4600 tunni juriidilise nõustamise teenust.

 

Planeeritud: naiste tugikeskuse teenuse kirjeldus koostatud ja rakendatud.

Tegelik: naiste tugikeskuse teenuse kirjeldus koostatud ja rakendatud.

 

Planeeritud: 6 koolitust tugikeskuste töötajatele, 150 osavõtjat.

Tegelik: korraldatud 8 koolitust tugikeskuste töötajatele, 236 osavõtjat.

 

Planeeritud: 4 piirkondlikku võrgustikukoolitust spetsialistidele, 125 osavõtjat.

Tegelik: 5 piirkondlikku võrgustikukoolitust spetsialistidele, 187 osavõtjat.

 

Planeeritud: 6 koolitajate koolitust, 150 osavõtjat 13 tugikeskusest.

Tegelik: korraldatud 6 koolitajate koolitust, 187 osavõtjat 13 tugikeskusest.

 

Planeeritud: supervisiooni saanud 13 tugikeskuse töötajad.

Tegelik: supervisiooni saanud 12 tugikeskuse ja tugitelefoni 1492 töötajad.

 

Planeeritud: õppereisil Norrasse osalevad 20 naiste tugikeskuse spetsialisti.

Tegelik: õppereisil Norrasse osales 20 naiste tugikeskuse spetsialisti.

 

Planeeritud: info naistevastase vägivalla ja abiteenuste kohta on kättesaadav ENVL ja tugikeskuste veebilehtedel.

Tegelik: info naistevastase vägivalla ja abiteenuste kohta on kättesaadav ENVL ja tugikeskuste veebilehtedel, mida on viimase aasta jooksul külastatud kokku üle 370 tuhande korra.

 

Planeeritud: igal aastal 25. novembril korraldatud konverents, osavõtjaid kokku 300.

Tegelik: igal aastal 25. novembril korraldatud konverents, osavõtjaid kokku 367.

 

Planeeritud: uuringud projekti alguses ja lõpus läbi viidud, naiste tugikeskuste teenustest teadlike naiste % kasvanud.

Tegelik: uuringud projekti alguses ja lõpus läbi viidud, naiste tugikeskuste teenustest teadlike naiste % kasvanud.

 

Täitmata jäi eesmärk pakkuda supervisiooni kõigis projekti kaasatud tugikeskustes. Tähtvere Avatud Naistekeskuse superviisoriga oli küll sõlmitud vastav leping, kuid projekti jooksul ei esitanud superviisor ühtki arvet teenuste eest tasumiseks. Meile teadaolevalt tasuti supervisioonide eest teistest allikatest.

 

Projekti mõju ja jätkusuutlikkus

 

Projekti lisaväärtus ja uuenduslikkus seisnes eelkõige psühholoogilise ja juriidilise nõustamise kättesaadavuse tagamises kõigis tugikeskustes ning tugikeskustes vägivalla ohvrite paremaks abistamiseks ühtsete tiimide moodustumises.

 

Uuenduslik oli samuti ühiste koolituste korraldamine eri valdkondade spetsialistidele, et tagada kõigile naiste tugikeskustes ohvritega kokku puutuvatele isikutele põhjalikud teadmised naistevastasest vägivallast ja  ühtsed arusaamad ohvri abistamisest.  Esmakordselt viidi läbi samuti naiste tugikeskuste teenustega rahulolu uuring.

Projekti raames arendasime välja naistevastase vägivalla ohvrite vajadustest lähtuva üleriigilise naiste tugikeskuse teenuse süsteemi, mis põhines teenuste ühtsel standardil.

 

Projekt ei suutnud kahjuks sisuliselt mõjutada poliitikatasandit.  

Projekt aitas kindlasti oluliselt kaasa sellele, et formaalselt on naistevastase vägivalla ja perevägivalla teema tänaseks Eestis muutunud poliitiliseks peavooluteemaks, millest poliitikud ja arvamusliidrid meelsasti avalikult räägivad. Sisulist arusaamist teemast aga kahjuks sellega alati ei kaasne ja sõnavõttudele ei järgne alati vajalikke reaalseid seadusandlikke ja majanduslikke samme.

Sotsiaalministeerium töötas 2015.-2016. aastal välja ohvriabi seaduse eelnõu, mis korraldab naiste tugikeskuste teenuse osutamise täielikult ümber ja paneb selle tagamise kohustuse Sotsiaalkindlustusametile. Ehkki esitasime sotsiaalministeeriumile korduvalt omapoolseid ettepanekuid, jäeti meie jaoks olulisemad neist eelnõu menetlemise esimeses etapis ministeeriumide tasandil arvestamata. Aruande koostamise ajal jätkub eelnõu menetlus parlamendis.

 

Mõju jätkumine sihtrühmale.

Ei ole selge, milliseks kujuneb alates 2017. aastast riigi poolt sisse ostetava naiste tugikeskuse teenuse sisu ja kvaliteet, kuna hankeid korraldama hakkava Sotsiaalkindlustusameti töötajatel puudub naistevastase vägivalla alane kompetents ja ametlikku teenuse standardit ei ole riigi poolt seni kehtestatud.

Seoses Ohvriabi seaduse muudatusega kaasneva teenuste süsteemi täieliku ümberkorraldamisega ei ole kindlust seni teenuseid osutanud, asjakohaselt koolitatud ja kogenud personaliga naiste tugikeskuste tegevuse jätkamises.

Näiteks 2016. aasta kevadel läbi viidud teenuse hankes ei nõudnud sotsiaalministeerium naiste tugitelefonile vastajatelt naistevastase vägivalla alase koolituse läbimist, küll aga nõuti psühholoogia, sotsiaaltöö või meditsiinilist haridust, ehkki nende erialade õppekavas puudub naistevastase vägivalla teema.

ENVL esitas hankes eduka pakkumise, kuid üle poolte meie senistest pikaajalise kogemusega ja projekti raames põhjalikud koolitused läbinud tugitelefonile vastajatest ei kvalifitseerunud uute tingimuste kohaselt enam tööd jätkama. Sellega halvenes faktiliselt ka tugitelefonile vastamise kvaliteet.

Sellise praktika jätkamine muudaks kasutuks projekti raames tugikeskuste personali koolitamiseks tehtud pingutused ja kasutatud ressursid. Kui teenuseid osutavad isikud ei tunne naistevastase vägivalla spetsiifikat,  võib see suure tõenäosusega kaasa tuua vägivalla ohvrite taasohvristamise.

 

Jätkutegevuste rahastamine

2016. aastal on tugikeskuste teenuste, sh psühholoogilise ja juriidilise nõustamise ning tugitelefoni töö  jätkamine rahastatud riigieelarvest. Tugikeskuste töötajate koolitusteks ja supervisioonideks rahalisi vahendeid 2016. aastal ei ole, need tegevused on täielikult lõppenud. Samuti puudub tugikeskustel raha avalikkuse teavitamiseks ja võrgustikutöö arendamiseks.

Tugikeskuste ja Eesti Naiste Varjupaikade Liidu tegevuse jätkumine järgnevatel aastatel on küsitav.

 

Täies mahus projekti lõpparuannet saate lugeda siin