Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Projektid Norra toetus Uudised Koolitused Seadusemuudatus
Naiste tugikeskuste kontaktid 2017
Naiste tugikeskuste teenused 2017
Naiste tugikeskuste kontaktid kuni 2017
Naiste tugikeskuste teenused kuni 2017
Naiste tugikeskuste statistika kuni 2017
Naiste tugikeskuste rahastamine 2017
Naiste tugikeskuste lühiajalugu Eestis
Naiste tugikeskuste visioon 2018

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

 

Suur tänu algatajatele ja toetajatele:

Merle Palmiste, Triinu-Liis Rahe, Sten Pedari

Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

Naiste tugikeskuste visioon 2018

Naiste tugikeskuse teenuse visioon 2018

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu ettepanekud naiste tugikeskuste teenuse ümberkorraldamiseks

                                                                                                                                  20.03.2017

 

Ohvriabi seadus paneb Sotsiaalkindlustusametile kohustuse tagada naiste tugikeskuse teenuse osutamine kõigis maakondades ja loob võimaluse anda teenuse osutamine üle juriidilisele isikule või KOV asutusele.

Teenuseosutajate leidmiseks välja kuulutatud hankega ei ole Eesti Naiste Varjupaikade Liidu hinnangul 2017. aastal aga suudetud tagada ühtlaselt kõrge kvaliteediga teenuse kättesaadavust igas maakonnas.

 

Probleem ei seisne ainult konkreetse hanke ebaõnnestunud korralduses ja ebapiisavas rahastuses. Hangete süsteem ei sobi rakendamiseks  valdkonnas, mis tegeleb äärmiselt keerulise ja haavatava sihtgrupi abistamisega, kus on vaja tagada tugisüsteemi stabiilsus ja kus põhiressursiks on pühendunud, kogenud ja põhjalikult koolitatud inimesed.

Hangete süsteem toob paratamatult kaasa kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide eemalejäämise, kuna alati jääb olulist rolli mängima teenuse hind.

Seetõttu teeme ettepaneku kujundada ohvriabi seaduses sätestatud naiste tugikeskuse teenuse osutamine ümber alljärgnevalt:

 

1.      Igasse maakonda võtab SKA töölepinguga tööle naistevastase vägivalla ohvritega tegeleva(d) spetsialisti(d) (edaspidi naiste tugiisik).

Nende värbamisel seas peavad olema tingimuseks naistevastase vägivalla alaste koolituste läbimine ja sobivad isikuomadused ning olulise kaaluga senine töökogemus naiste tugikeskuses.

Nõutav võiks olla kõrgharidus sotsiaalvaldkonnas või sellega lähedases valdkonnas (et kvalifitseeruksid õpetajad, meedikud, juristid jne) või selle hariduse omandamine.

 

Väiksemates maakondades tuleb tööle võtta vähemalt üks naiste tugiisik, kes jagab valveaegu sealse ohvriabi töötajaga. Suuremates maakondades (Harju, Ida-Viru, Tartu, Pärnu) on vaja vastavalt rohkem töötajaid.

Töö võiks nii ohvriabi töötajal kui naiste tugiisikul toimuda summeeritud tööaja arvestusega, nii et mõlemal on mingid vastuvõtuajad kontoris, kuid suurem osa tööst moodustaks tegelemine konkreetsete klientide juhtumite lahendamisega, vajadusel nende saatmine erinevates asutustes ja toimingutel.

Õhtul kella kümnest hommikul kella kaheksani oleks väiksemate maakondade tugikeskuse telefon suunatud üleriigilisele tugitelefonile.

Kui politsei tahab väiksemas maakonnas tuua naist öisel ajal varjupaika või otsib mõni naine ise kiiresti majutust, siis saab nendel juhtudel öise majutamise osas sõlmida kokkulepped kas mõne KOVi ööpäevaringselt tegutseva asutusega v.m. organisatsiooniga. Hommikul saaks naise võtta varjupaika.

Suuremates maakondades saab tagada ööpäevaringse vastuvõtu, rakendades valveaja tingimusi.

Päevasel ajal võiks naiste tugiisiku avalik number olla väiksemates maakondades suunatud graafiku alusel mõlemale, nii tugiisikule kui ohvriabi töötajale.

 

See eeldab senise ohvriabi süsteemi töö põhjalikku ümberkorraldamist ja seda, et kõik ohvriabi töötajad läbivad eelnevalt ka naistevastase vägivalla alase koolituse. Samas annab see võimaluse paremini jagada erinevatesse sihtgruppidesse kuuluvaid ohvreid võrdses staatuses töötajate vahel.

Selline töökorraldus jätkaks meie senist praktikat, kus maakonnas oli tugikeskuses tööl vähemalt kaks inimest, et tagada ööpäevaringne valmisolek, lisaks vabatahtlikud. Samas saab ühte ametikohta jagada ka mitme töötaja vahel, näiteks ühele kolmveerand ja teisele veerand kohta.

Puhkuse asendajana saab kasutada seniseid kohapealseid koolitatud vabatahtlikke. Vabatahtlike kaasamist võimaldab kehtiv ohvriabi seadus, ainult siiani pole neid rakendatud. Vabatahtlike kaasamine on ette nähtud ka MARACis.

 

Seniste tugikeskuste MTÜde rolliks võiks edaspidi jääda koolitamine ja avalikkuse teavitamine, naistele ja lastele lisateenuste osutamine, nt naiste tugigrupid, naiste ja laste suvelaagrid, loovusringid jm erinevad ringid, lastehoid, laste saatmine kohtumistele isaga jm, mida osades tugikeskustes ka juba praegu on tehtud.

 

Nõustamisruumide ja tugiisikute tööruumide jaoks ei ole riigil vaja teha lisaväljaminekuid, selleks saab kasutada uuest aastast tegevuse lõpetavate maavalitsuste ruume ja seal vabanevat mööblit ja tehnikat.

Naiste majutuseks saaks SKA igas maakonnas üürida ühe väiksema möbleeritud korteri üüriturult või sõlmida lepingu KOViga.

 

2.      Nõustamine

SKA võiks tööle värvata mitme maakonna peale psühholoogid, psühhoterapeudid, lastepsühholoogid ja juristid. Ka nende värbamisel on eeltingimuseks lisaks erialasele kõrgharidusele naistevastase vägivalla alaste koolituste läbimine ja sobivad isikuomadused ning eelistada tuleks neid, kellel on töökogemus naiste tugikeskuses.

Nõustamine peaks olema korraldatud maakonnas, kus naine elab, st spetsialistid peaksid vajadusel kohale sõitma (nagu eelmistel aastatel toimunud).

Naiste tugiisik hindab iga naise ja lapse abivajadust ja suunab vastavalt vajadusele naise ja lapse(d) edasi spetsialisti juurde. Kui lepingud on mitme spetsialistiga, on naisel endal võimalik valida, kelle juures nõustamisel käia.

 

Kui juriidilise nõustamise teenuse asemel hakkaksid kõik naistevastase vägivalla ohvrid saama riigi õigusabi, siis oleks naiste tugiisiku pädevuses naistevastase vägivalla ohvri tuvastamine ja tema suunamine riigi õigusabi teenusele.

Selline korraldus välistaks riigi õigusabi süsteemi kuritarvitamise peretülide lahendamiseks, sest ilma spetsiifiliste teadmisteta ei suudeta tihti peretülil ja perevägivallal vahet teha, samas ei eeldaks riigi õigusabi saamine kriminaalasja algatamist ja õiguskaitsesüsteemi liigset koormamist. Selle eelduseks on spetsialiseerunud advokaatide võrgustiku teke.

 

Kõik riigi õigusabi korras naistevastase vägivalla ohvritele nii haldus-, tsiviil- kui kriminaalasjades abi osutavad juristid/advokaadid peavad olema läbinud täies mahus naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse, mida nõuab naiste tugikeskuse teenuse osutajatelt ohvrirabi seadus. Muidu võivad nad niigi traumeeritud ohvreid tahtmatult taasohvristada.

Perevägivalla ohvritega, sh lastega töötavatele juristidele tuleb koostada samalaadse täiendkoolituse kava, mille peavad kohustuslikult läbima kõik laste esindajad ja perevägivalla ohvreid nii haldus-, tsiviil- kui kriminaalasjades esindavad riigi õigusabi osutavad juristid/advokaadid.

 

3.      Vajalikud ressursid

Kui naiste tugiisiku põhipalk oleks järgmisel aastal 1000 eurot, valveaja eest lisanduks 100 eurot ja valveajal reaalse töötamise kompenseerimiseks jääks kuus 100 eurot, siis oleks koos puhkusetasuga aastane personalikulu ühe töötaja kohta 20873 eurot.

Kui kokku värvataks 25 töötajat, sealjuures Harjumaal ja Tallinnas 6, Tartus ja Ida-Virumaal 3, Pärnus 2 ja ülejäänud maakondades üks, siis oleks kulu töötasudeks aastas 521820 eurot.

Majutusruumide rendiks ja majanduskuludeks on vaja vähemalt 135 tuhat eurot.

Psühhoteraapia, psühholoogilise nõustamise, laste psühholoogilise nõustamise ja juriidilise abi kuludeks on vaja vähemalt 300 100 tuhat eurot aastas.

Kogukulu oleks sel juhul 1 miljon eurot.

 

4.      Ettepanekust saadav kasu

Riigitöötajad on riigiasutuste ja KOVide täieõiguslikud partnerid, keda võetakse võrgustikutöös tõsiselt.

Riigitöötajatele on tagatud kõigi vajalike andmebaaside kasutamine, millega suureneb oluliselt töö efektiivsus.

Töötajatele on tagatud kõik sotsiaalsed garantiid, samuti saab neile tagada supervisiooni.

Saab rakendada spetsialiseerunud juriste, psühholooge ja psühhoterapeute, kelle töö on tulemuslikum ja seega lõppkokkuvõttes kuluefektiivsem.

Psühholoogide, psühhoterapeutide ja juristide hulgast on võimalik valida konkreetse ohvri jaoks sobivaim isik.

Tagatud on täiesti ühtlase kvaliteediga teenus üle riigi, mille  kindlustab ühtsete nõuete alusel töötajate värbamine, töötajate pidev koolitamine ja regulaarne atesteerimine.

Tagatud on teenuse ja koostöövõrgustike stabiilsus.

Kaob juhuslikkus, kuna hankes jääb alati olulist rolli mängima hind ja alati on võimalik  alla omahinna pakkumist tehes edu saavutada.

Kaob ebavõrdsus teenuste kvaliteedis ja kättesaadavuses maakondade lõikes.

Rahastus on läbipaistev.