Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Tegevus Uudised Seadusemuudatus Tallinna NTK
Naiste tugikeskuste kontaktid
Naiste tugikeskuste teenused
Naiste tugikeskuste statistika
Naiste tugikeskuste rahastamine
Naiste tugikeskuste lühiajalugu Eestis
Naiste tugikeskuste teenuse arendus 2017
ENVL naiste tugikeskuse teenuse visioon
Teenuse korralduslike mudelite analüüs
Teenuse korralduslike mudelite hindamise tulemused
Hindamistulemused
Alatöörühmade töö

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

 

Suur tänu toetajatele:

Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

Hindamistulemused

Järgnevalt on toodud kokkuvõtted teenusemudelite hindamisest võtmekriteeriumite kaupa

 

1. Info kättesaadavus abisaamise võimalustest ja oma õigustest.

Leiti, et teavitustegevus teenuste kättesaadavusest on kõige tõhusam mudelites 4 ja 3, ehk kompetentsikeskustes. Peamiste argumentidena toodi esile, et kompetentsikeskuses on paremini tagatud süsteemne lähenemine, on laiemad teenuse saamise võimalused ja kliendil on lihtsam mõista, kust on võimalik abi saada. SKA kompetentsikeskuse teenust peeti ühtlasemaks, selgemaks ja nähtavamaks, teenuseosutajatel on laiem profiil ja ükski sihtrühm ei jää abita. Miinusena nimetati ohtu, et keskuses, kus on kõik teenused koos, võib ära kaduda naistevastase vägivalla spetsiifikaga arvestamine.

 

Olemasoleva teenusekorralduse juures, kus naiste tugikeskuse teenust osutavad riigihanke tulemusena leitud teenuseosutajad, peetakse info kättesaadavust puudulikuks, teenust ei peeta piisavalt nähtavaks. Leiti, et info jõudmine sihtrühmani sõltub teenuseosutaja usaldusväärsusest, heast koostööst võrgustikuliikmetega ning mitteformaalsetest võrgustikest. Teenuseosutajate vahetumine toob kaasa paratamatud tagasilöögid nii usaldusväärsuse, võrgustikukoostöö kui informatsiooni kättesaadavuse osas.

 

KOV-ide puhul leiti, et kuigi nad on kõikjal kättesaadavad, on olemas risk, et ohvrite spetsiifiliste vajaduste ja õigustega ei pruugita praegu veel piisavalt arvestada. KOV-d peaksid suutma tagada ja teha elanikele nähtavaks esmalt Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad kohustuslikud teenused ning need peaksid olema paremini nähtavad ka nende poole suunatud või otse pöörduvatele ohvritele.

 

2. Abi saamise piisavus ja teenuste kättesaadavus piirkonnas.

Antud kriteeriumi hindamise tulemusena leiti, et teenuse kättesaadavuse ja abi piisavuse suudaks kõige paremini tagada SKA kompetentsikeskus, kui meeskonna suurus on piisav. SKA võimekust tulla tõhusalt toime erinevate vajaduste ning mahtudega hinnati kõige kõrgemalt. Puudusena toodi välja risk, et fookus naistevastasele vägivallale võib hajuda, seda eelkõige iseseisva kompetentsikeskuse mudeli puhul. Nimetatud risk oleks maandatud juhul, kui SKA palkaks vajaliku ettevalmistuse ja isikuomadustega töötajad tegelema spetsiifiliselt naistevastase vägivalla ohvritega.

 

KOV-ide praegust võimekust tagada piirkondlik teenuste kättesaadavus hinnati üldiselt ebaühtlaseks ja ebapiisavaks. Põhjenduseks toodi risk, et kohaliku võimu poliitilistest prioriteetidest lähtuvalt võib teenuse kvaliteet kannatada ning ohvritele vajalik abi olla minimaalne või sisuliselt puududa. Leiti, et KOV-d peaksid esmalt suutma tagada Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad kohustuslikud teenused ning need peaksid olema paremini seostatud nende poole suunatud või otse pöörduvatele ohvritele mõeldud teenustega. Praeguses olukorras on suur oht sotsiaaltöötajate poolseks taasohvristamiseks, samuti ei suudetaks praegu vajalikul tasemel hinnata naistevastase vägivalla ohvrite teenusevajadust ja pakkuda ohvitele vajalikke teenusekomponente vajalikus mahus teenusele.

 

Riigihangete kaudu teenust osutavate naiste tugikeskuste võimalusi tagada piisav teenuste kättesaadavus hinnati kõige madalamalt, kuna sotsiaalteenuse korraldamine läbi hangete ei ole parim viis tagada ühtse kvaliteediga, pikaajaliselt jätkuvat ja väljatöötatud võrgustikule toetuvat teenust. Seda on näidanud ka esimene lõpule jõudev pilootaasta. Hankemenetluses, kus võidab madalama hinna pakkuja, püüab iga teenuseosutaja optimeerida oma kulusid, mis tähendab teenuse osutamist minimaalses mahus. Samas on SKA-l keeruline tagada sisuline kontroll teenuse tegeliku kättesaadavuse üle, see nõuaks olulisi lisaressursse. Kui hanke võidab uus teenuseosutaja, peab endine teenuseosutaja andma kliendid üle uuele meeskonnale, mis takistab sujuvat teenuse korraldust. Samuti on lihtne hanget vaidlustada, mis seab ohtu klientidele teenuse õigeaegse ja kvaliteetse osutamise.

 

3. Lastele on tagatud õigeaegne ja vajadustele vastav abi.

Leiti, et SKA kompetentsikeskuse kaudu oleks laste huvid ning vajadustele vastav abi kõige paremini tagatud, kuna SKA-l on olemas lastekaitse osakond ja seega võimekus laste teenuseid kompleksselt korraldada ja arendada kõige suurem.

 

Eraldiseisva kompetentsikeskuse puhul, mis oleks mõeldud kõigile vägivalla ohvritele ja mis pakuks ka erinevaid vajalikke lisateenuseid, oleks samuti lastele võimalus korraldada vajalik abi, koordineerides ja pakkudes muuhulgas lapse vajadustele vastavaid erinevaid teenuseid ühes kohas.

 

Antud kriteeriumi juures hinnati kõrgelt ka KOV-ide võimekust lastele õigeid meetmeid tagada. Neil on tänu lastekaitse funktsioonidele parem teadlikkus ja võimekus kiiremini vajadusi hinnata ning sobivaid meetmeid rakendada. Neil on ka lastekaitseseadusest tulenevalt olemas õigused sekkumiseks. Nõrkusena nimetati raha ja inimressursi suurt erinevust, mistõttu tegelik võimekus sekkuda on ebaühtlane. Lisaks on KOV-del hetkel ebapiisav arusaam naistevastase vägivalla eripärast, et pakkuda antud kontekstis adekvaatset abi.

 

Naiste tugikeskuste puhul peeti puuduseks, et neil pole lastele spetsialiseerunud spetsialiste ja laste abivajaduse hindamine sõltub koostöö kvaliteedist KOV-ga. Naiste tugikeskuse teenus ei sisalda teenusekomponendina nõustamisteenuste pakkumist lastele (v.a. madala läve komponendid). Kui lapsed koos emaga viibivad tugikeskuses ja koostöö KOV-ga ei ole tulemuslik, siis võivad lapsed jääda ilma vajaliku abita.

 

4. Pühendunud ja pädevad töötajad.

Hindamine näitas, et teenust osutava personali pühendumus, pädevus ja olemasolu oleks kõige kindlamini tagatud SKA kompetentsikeskuse mudeli korral.

SKA-l oleks võimalik palgal hoida stabiilset ja koolitatud meeskonda, kellel on olemas võimekus spetsialiseeruda sihtrühmadele, sh naistevastase vägivalla ohvritele. Töötajate värbamisel saaks põhjalike tööintervjuude käigus välja selgitada nende isikuomaduste sobivus tööks vägivalla ohvritega ja hinnata teadmisi ja oskusi. Kui oleks korraldatud spetsialiseerumine erinevatele sihtrühmadele, siis ei pruugi kompetents väheneda, vaid on võimalus ka omavaheliseks viljakaks koostööks.  Olemas oleks teiste ekspertide toetus ja spetsialistide läbipõlemisoht oleks oluliselt väiksem võrreldes muude lahendustega. Töötajatel oleks olemas stabiilsus, kindlustunne töö jätkumise osas, rahulolu ja motivatsioon. Samuti saaks tagada töötajate ühtse ja süsteemse täiendkoolituse. Riskina töötajate pädevusele nähti olukorda, kui samad töötajad tegelevad paljude sihtrühmadega ning fookus naistevastaselt vägivallalt võib kaduda.

 

KOV-de puhul hinnati spetsialistide pädevust ja pühendumust praegusel hetkel kõige madalamalt. Põhjuseks toodi asjaolud, et seal osutatakse väga palju teenuseid, töötajatel on palju erinevaid ülesandeid, pole selget spetsialiseerumist, ning see võib olla takistuseks kvaliteetse teenuse osutamisel. KOV võimekust värvata vajaliku väljaõppe ja sobivate isikuomadustega spetsialiste tööks naistevastase vägivalla ohvritega või üldse vägivalla ohvritega, hinnati ebarealistlikuks. Leiti, et puuduvad ühtsed kutsestandardid ja pädevusnõuded, millest KOV-d saaksid töötajate valikul juhinduda. Seetõttu pole üle-eestiliselt tagatud ühtlast teenuste kvaliteeti. Puudustena nimetati veel riski konfidentsiaalsusele.

 

Naiste tugikeskustes nähti riski töötajate pädevusele, kui teenust osutatakse hanke korras või tegevusloa alusel. Naiste tugikeskuse teenuse osutamisel peetakse väga oluliseks spetsialistide isikuomadusi ja tegelikke oskusi, mida hankemenetluses ei ole võimalik tuvastada. Vastavaid kutsestandardeid ja pädevusnõudeid, mida saaks kasutada hanketingimuste koostamisel, ei ole välja töötatud. Hankes võivad osaleda organisatsioonid, kus töötajad osutavad samaaegselt ka mitmeid muid teenuseid ja saavad olemasolevat infrastruktuuri ära kasutades kulusid optimeerida. Töötajate pühendumus ja pädevus tegeleda spetsiifiliselt naistevastase vägivalla ohvritega on sellistel juhtudel puudulik ning kliendile pakutava abi kvaliteet seega küsitav. Vastajate sõnul ainuüksi lühiajalise koolituse või ülikoolis valikaine läbimine ei taga sobivust vägivalla ohvritega töötamiseks.

 

5. Turvaline ja sobiv teenuse osutamise keskkond.

Kõige enam turvalisust pakkuvaks töökeskkonnaks hinnati SKA kompetentsikeskuse mudelit. Osaliselt selgitati seda järjepidevusega, mis on antud teenusekorraldusega tagatud, aga ka laia koostöövõrgustikuga, mis SKA-l on olemas. Viimane eelis suureneb oluliselt seoses käimasoleva MARACi mudeli rakendamise protsessiga. 

 

Turvalisuse ja keskkonna sobivuse seisukohast kõige madalamad hinded said KOV-i korraldatavad mudelid. Nn. “üldist sotsiaalmaja” ei peetud turvaliseks, turvakoduteenust pakuvad praegu väga vähesed KOV-d, väiksemates kohtades võib olla raskusi anonüümsuse tagamisega. Leiti, et kuna KOV-id ostutavad väga paljusid erinevaid teenuseid, ei ole nad võimelised ega ka huvitatud spetsiifiliselt naiste tugikeskusele vajalike tingimuste loomisest.

 

Riigihanke korras osutatava teenuse osas toodi peamise probleemina esile teenuseosutaja vahetumine olukorras, kus hankega otsitakse teenusepakkujaid. Lisaks lastele sobiva keskkonna puudumine ning ööpäevaringse sotsiaaltöötaja puudumine. Teadmisega, et teenust osutatakse ajaliselt piiratud perioodil, on ebatõenäoline, et organisatsioon oleks motiveeritud panustama teenuse pikaaegsesse arendamisse ja turvalisema keskkonna loomisesse. Samas on tõenäolisem, et kokku hoitakse muuhulgas teenuse osutamise keskkonna turvalisuse arvelt, seda nii töötajate kui klientide vaates.

 

6. Olemasolevate ressursside parim võimalik kasutamine.

Hinnati, et kõige paremini ja kõige läbipaistvamalt oleksid rahalised ressursid kasutatud SKA kompetentsikeskuse mudeli korral. Antud mudeli rakendamisel oleks võimalus keskselt hinnata piirkondlikku ressursside jaotust ning vajadust.  Teenuse osutamise protsess oleks läbipaistev ja välditaks teenuste dubleerimist.  Võimalust kasutada ressursse teenuse osutamiseks, töökeskkonna arendamiseks ja personali täiendkoolituseks, hinnati SKA mudeli puhul võrreldes teiste korraldusmudelitega kõige efektiivsemaks.

 

KOV-i korraldusmudelite puhul leiti, et praegu ei oleks piisavalt tagatud ressursside kasutuse läbipaistvus ja paindlikkus. Ühtlasi nähti ohtu teenuste dubleerimisele ning ohvrite liikumisele teistesse omavalitsustesse turvalisuse kaalutlustel.

 

Riigihanke korras osutatava teenuse puhul lisati, et ressursse ei saa suunata paindlikult ühest piirkonnast teise, teenuseosutajate vahetumisel tuleb täiendavalt panustada teavitustöösse, teenuse osutamise ruumidesse ja nende sisustusse, samuti töötajate täiendkoolitusse. Samas on oht, et rakenduseta jäävad väljaõppe ja töökogemusega spetsialistid. Ka juhul, kui hankes leitud teenuseosutajad peavad esitama oma tegevuse kohta põhjalikke aruandeid, on aruannetes sisalduvate andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine raskendatud võrreldes SKA kompetentsikeskuse mudeliga.

 

7. Partnerite teadlikkuse, proaktiivse sekkumise ja piirkonna võrgustiku- töö toetamine.

SKA kompetentsikeskuse plussiks peeti tugevat väljakujunenud võrgustikku, häid kogemusi info levitamise ja teavitamise osas, võimalust ühtse kontseptsiooniga teha teavitustegevust partneritele üle Eesti ning neid kaasata tegevusplaanidesse. SKA võimekust erinevaid teenuseid omavahel seostada, tagada kliendi sujuv liikumine erinevate teenuste vahel, lahendada juhtumit kompleksselt ja vältida teenuste dubleerimist, hinnati kõige kõrgemalt. Samuti hinnati paremaks võimalusi koostööks õigussüsteemiga, sest kõik ohvritega tegelevad isikud oleksid riigiteenistujatena staatuselt võrdväärsel tasemel.

 

Palju eeliseid on ka kompetentsikeskustel, mis on mõeldud kõigile vägivallaohvritele. Plussideks on tugev võrgustikutöö, teavitustegevuste korraldamine, teenuste seostamine ja klientide sujuv liikumine nende vahel.

 

Võrreldes riigihankega korraldatud teenusega hinnati ka KOV-ide korralduse mudelites kõrgemalt võimalust suunata abivajajaid edasi teistele toetavatele teenustele või pakkuda kompleksselt erinevaid tugiteenuseid lisaks spetsiifilistele ohvritele suunatud teenustele.

 

Riigihankega leitud teenuseosutajatel on keerulisem ehitada üles toimivat võrgustikku - iga kord, kui sõlmitakse leping uue teenuseosutajaga, tuleb tal hakata tegevuspiirkonnas võrgustikku ja võrgustiku liikmete vahelist usalduslikku suhet üles ehitama, mis väidetavalt võib aega võtta üle aasta. Samuti tuleb üles ehitada koostööd teiste teenuseosutajatega üle Eesti. Puudub võimalus olla riigi- ja KOV asutustele võrdväärseks partneriks pikaajaliste arengukavade ja projektide kavandamisel ja elluviimisel.

 

8. Terviklik teenuste ja teenusekvaliteedi juhtimine, korraldus, analüüs ja planeerimine.

Tervikliku teenuste juhtimise seisukohalt hinnati kõige kõrgemalt SKA kompetentsikeskuse mudelit. Leiti, et riiklik teenus suudaks tagada ühtlasema kvaliteedi ja terviklikuma teenuste korralduse, osutada paindlikumalt nõustamisteenuseid. Teenustesüsteem oleks läbi mõeldud ja terviklik ka tänu läbiviidud teenusedisainile, mida saaks tulevikus kompleksselt edasi arendada vastavalt muutuvatele vajadustele. Puudusena toodi välja bürokraatia tõenäolist suurenemist, mida aitab aga vältida ühtse digitaalse andmevahetussüsteemi  väljatöötamine ja rakendamine.

 

Iseseisva kompetentsikeskuse mudeli plussideks on samuti terviklik teenuste korraldus, kus klient saab vajalikud teenused planeeritlult ja koordineeritult. Keskusel on tegevusluba, töötajad on koolitatud ja tagatud on teenuste kvaliteet.

 

KOV-i korralduse puhul peeti miinuseks võimetust tagada üle Eesti ühtlast teenuse kvaliteeti, mõnede KOV-ide suutmatust tagada kliendile turvalist majutusteenust, otsuste puhul sõltuvust isiklikest suhetest kohalikus kogukonnas. KOV-idel on keerulisem tagada spetsialistide ühtlast ettevalmistust ja kompetentsi. Lisaks toodi välja, et KOV-ides sõltub teenus ja selle areng kohalikust poliitikast ja sellest, mida on prioriteetideks seatud. Kui vägivalla tõkestamine ei ole prioriteet, siis teenust ei teki.

 

Hanke korras leitud teenusepakkujate puhul peeti riskiks järjepidevust ühtse arusaama ja lähenemise tagamisel. Iga uue hankevooru tulemuste selgumise järel tuleks seetõttu korraldada põhjalikud täiendkoolitused kõigile teenuse- osutajate töötajatele. Naiste tugikeskuse teenuse osutamise tegelikku kvaliteeti on hankijal raske kontrollida.

 

9. Turvaline majutus on otstarbekalt korraldatud.

SKA kompetentsikeskuse mudel sai antud kriteeriumi osas kõige kõrgemad hinded. Leiti, et SKA võiks sõlmida lepingud KOV-idega majutusteenuse osutamiseks ja tagada 24/7 järelvalvepersonali olemasolu. Tehti ettepanek tulevikus muuta seadust ja KOV-i teenuste dubleerimise vältimiseks naiste tugikeskuse teenusest turvalise majutuse osa välja arvata, arvestades majutusteenuse vähest osakaalu teenuse komponentide seas.

Seevastu nõrkusena nimetati ära majutuskoha kerget tuvastamise võimalust.

Naiste tugikeskuste iseseisvate mudelite puhul toodi nende plussina esile mobiilsust ja kogemusi. Samas miinusena märgiti niigi piiratud ressursside suurt kulu majutuse korraldusele, selle asemel, et pakkuda rohkem nõustamisi, mille järele on suurem vajadus. Samuti ei muuda ka praegune kohalikelt omavalitsustelt või  üüriturult renditud korterite kasutamine majutuskoha tuvastamist võimatuks, arvestades tänapäevaseid võimalusi sidevahendite positsioneerimisel.

 

KOV-i korralduslike mudelite puhul rõhutati positiivse omadusena head ligipääsu ja paindlikkust. Samas toodi esile, et kui majutus tähendab majutust sotsiaalmaja mõistes, siis ei vasta praegu pakutav abi naistevastase vägivalla ohvrite vajadustele. Samuti on hetkel probleemiks, et turvakoduteenust täisealistele osutavad vähesed KOV-d. Seega on vaja teenus kõigepealt suuremas osas KOV-des välja töötada ning sealjuures lähtuda muuhulgas naistevastase vägivalla ohvrite vajadustest.

 

Allikas-

Vahekokkuvõte naiste tugikeskuse teenuse arendustöörühma tegevusest 2017. aastal. Olle Selliov, Õnne-Liv Valberg, Triin Vana. Tallinn 2017