Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Tegevus Uudised Seadusemuudatus Tallinna NTK

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

 

Suur tänu toetajatele:

Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

Uudised

06.06.2017 ENVL ettepanekud seoses naiste tugikeskuse teenuse arendamisega

Saatsime Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile järgmised ettepanekud

 

ENVL ettepanekud seoses naiste tugikeskuse teenuse osutamise ja arendamisega

 

 

1.Ettepanekud seoses naiste tugikeskuste statistika kogumisega 2017. aastal

1.      Teeme ettepaneku tugikeskustel saata igakuine aruanne edaspidi SKAle krüpteerituna koos klientide nimedega

See võimaldaks selgitada välja võimalike dubleerivate teenuste osutamise erinevate tugikeskuste ja ohvriabi psühholoogilise nõustamise, riikliku juriidilise nõustamise jm riiklikult rahastatud teenuste poolt ja samuti võimaldaks paremini teostada tugikeskustes kohapealset kontrolli, mida SKA loodetavasti sel aastal ka läbi viima hakkab.

 

2.      Esitada statistikas ka klientide üldarv aasta algusest, et statistika oleks võrreldav eelmiste aastatega.

Praegune kuude lõikes esitatud statistika ei anna ülevaadet tegelikust abistatud klientide koguarvust ning  on isegi eksitav. Näiteks Ida-Virumaa 4 kuu klientide koguarv on 104, tegelik klientide arv 62, Jõgevamaal 52 , tegelik 47, Valgamaal 44 , tegelik 23.

 

3.      Esitada statistikas andmed, kui mitu klienti on saanud psühholoogilist nõustamist, juriidilist nõustamist, majutusteenust, et statistika oleks võrreldav eelmiste aastatega.

 

4.      Kajastada statistikas ainult neid nõustamisi, mis on rahastatud SKA poolt ja milleks ei kasutata lisaressurssi teistest allikatest või vabatahtlikku tööd, et statistika oleks võrreldav eelmiste aastatega.

Soovi korral võivad tugikeskused esitada muudest allikatest rahastatud teenuste kohta eraldi täiendava info.

 

5.      Leppida tugikeskustega kokku, kas juhtumipõhise nõustamise all kajastatakse vastavalt teenusekirjeldusele kogu kliendi juhtumiga tehtavat tööd, sh nt dokumentide koostamine ja võrgustikutöö, või ainult reaalset silmast-silma või sidevahendite teel toimuvat kontakti kliendiga.

 

6.      Esitada  igakuiselt andmed vähemalt selle kohta, kui mitu abistatud klienti on lähisuhtevägivalla ohvrid, sh partneri või ekspartneri poolse vägivalla ohvrid, ja kui mitu muu naistevastase vägivalla ohvrid (nt inimkaubandus, seksuaalvägivald väljaspool lähisuhet), et statistika oleks mingilgi määral võrreldav eelmiste aastatega.

ENVL kogus läbi aastate statistilisi andmeid tugikeskustesse pöördunud ohvrite koguarvu, suhtluskeele, nii ohvrite kui vägivallatsejate vanuse, nende omavahelise suhte, vägivalla liigi, ohvrile ja tema lastele erinevate teenuste osutamise, sh teenuste osutamise ajalise protsessi, ohvri kontakteerumise teiste teenuseosutajatega jm aspektide kohta (kokku üle 50 erineva näitaja).

 Kahjuks riiklikule teenusele üleminek, mis Sotsiaalministeeriumi retoorika kohaselt pidi kindlustama teenuse suurema läbipaistvuse, on kaasa toonud vastupidise tagajärje.  Praegune statistika kogumise vorm annab võimaluse neile teenuseosutajatele, kes soovivad pahatahtlikult süsteemi ära kasutada,  endale  teiste teenuste kõrvalt lihtsalt kerget lisaraha teenida.

Vähemalt minimaalse lisateabe kogumine teenuseosutajatelt, et eristada paarisuhtevägivalla, muu perevägivalla ja teiste vägivalla vormide ohvreid, peaks aga ka sel aastal olema võimalik. See aitaks SKA-l näha läbipaistvalt, kas teenuseid osutatakse sihtgrupile või kasutatakse eraldatud vahendeid organisatsiooni mõne muu tegevusvaldkonna  lisarahastamiseks.

 

7.      Võtta igakuise statistika aruande esitamise arutelu juunikuu jooksul mõne kohtumise päevakavasse.

 

2.Ettepanekud seoses teenusedisainiga

1.      Et minna edasi teenuse disainiga, oleks vaja saada ülevaade klientide vajadustest.

18. mai kohtumisel töögruppidele arutamiseks esitatud nn. persoonad kajastasid väga erinevate klientide juhtumeid, millest osa ei kuulunud kindlasti naiste tugikeskuse teenuse tegelikku sihtgruppi (nt vägivaldne mees, prostituut jne). Kahjuks ei ole me veel saanud ka eelmisel koosolekul lubatud koondi kõigis saadetud persoonades kirjeldatud klientide vajadustest.

 

Et teenust paremini disainida, oleks ENVL-i kuuluvate naiste tugikeskuste hinnangul  vaja kliendid

grupeerida.

Grupeerimise aluseks võiksid olla järgmised näitajad:

Kas vägivald on juurprobleem või erinevate sotsiaalprobleemidega kaasnev tagajärg (nt kas klient vajab igapäevases elukorralduses kõrvalabi (eakas, liikumispuudega, vaimupuudega jm), ei tule majanduslikult  toime (elukoha kaotus jm), kannatab sõltuvushaiguse või psüühikahäire all, mis vajab meditsiinilist abi vm);

Kogetud vägivalla liik ;

Vägivalla kogemise kestus ;

Ohvri suhe vägivallatsejaga ;

Kas ohvril on alaealisi lapsi;

Kas ohver elab vägivallatsejaga koos või on suhtest lahkunud.

 

Sellest aastast on riikliku teenuse osutamisel rõhk pandud ilmselgelt majutusele, mida vajavad meie seniste kogemuste kohaselt eelkõige naised, kelle puhul põhiliseks mureks on erinevad sotsiaalprobleemid. Läbi aastate on majutusteenust vajanud keskmiselt aga ainult 1/10 tugikeskuste poole pöördunud naistest. Teiste Euroopa riikide kogemuste kohaselt vajavad varjupaigateenust eelkõige immigrandid. Samas on ka teiste riikide teenuseosutajad tunnistanud, et nende poole pöördunud immigrantidest naiste põhiprobleemiks ei ole vägivald.

Muret teeb, et naiste tugikeskuse teenus Eestis võib kujuneda erinevate puuduvate või eri piirkondades ebaühtlase tasemega osutatavate sotsiaalteenuste (KOVi poolt pakutav turvalise majutuse teenus, erinevad koduteenused eakatele ja puuetega inimestele,  sõltuvusravi, teenused pagulastele, immigrantide integratsiooniteenused jm ) asenduseks.

 

ENVL-i kuuluvad naiste tugikeskused ei ole nõus sellega, et ilmselge rahaliste ressursside piiratuse tingimustes naiste tugikeskuse teenus jääks dubleerima sotsiaalhoolekande seaduses ette nähtud turvalise majutuse teenust, mida peavad alates 2016. aastast osutama KOVid.

Oleme seisukohal, et naiste tugikeskuste teenuse põhisisuks peab jääma spetsiifiline kompleksne professionaalne  nõustamisteenus vägivalda kogenud naistele.

Sotsiaalprobleemide süstemaalise lahendamise, sh turvalise majutuse ja püsiva uue elukoha, peavad ohvritele tagama KOVid, kellele riik peab selleks eraldama vajalikud ressursid.

Ohvriabi seaduses kirjeldatud majutusteenus võiks seisneda ohvri suunamises KOVi teenustele. Kui majutust on vaja nt öösel, siis saab kliendi lühiajaliselt majutada ka hotelli, külaliskorterisse vm majutusasutusse, kulud peaks aga seejuures katma KOV.

 

7. juuni kohtumise päevakorras on olemasoleva klienditeekonna kirjeldamine ja analüüs ning esmaste

teenuse osutamise protsessi paranduste väljatoomine.

Oleme seisukohal, et nii klienditeekonna kirjeldamise kui protsessis esmaste paranduste tegemisel tuleks

samuti lähtuda erinevate kliendigruppide erinevatest vajadustest. Ei ole olemas nn keskmist tugikeskuse klienti. Hakates kirjeldama kliendi teekonda nii, et on eiratud  erinevaid kliendigruppe, teeme valdkonna arendamise asemel sellele kahju – loome abstraktse ja eluvõõra teenuse, mida tegelikud naistevastase vägivalla ohvrid ei vaja.

 

3.Ettepanekud 18.05.2017 kohtumise memo sõnastuse osas

Teeme ettepanekud täpsustada memo sõnastust vastavalt lisale.

 

Lugupidamisega

 

ENVL juhatuse liikmed

Astrid Maasing

Eha Reitelmann

Kairi Jakustand

Leili Mutso

Lilli Andrejev

Merle Albrant

Stina Andok

Tagasi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

...