Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Tegevus Uudised

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

 

Uudised

04.09.2017 Teenuseosutajate valikul olulised tingimused

Saatsime ENVL poolt Sotsiaalkindlustusameti spetsialistidele oma ettepanekud.

 

Ettepanekud kvaliteetse naiste tugikeskuse teenuse pakkujate leidmiseks olulistest tingimustest

Allpool leiate ENVL-i kuuluvate naiste tugikeskustega läbi arutatud ideed .

1. Nii juriidilise kui psühholoogilise  nõustamise osa peab olema pakkumises nii mahtudes kui  maksumuses välja toodud. Hädavajalik on  juriidilise nõustamise juures tagada seaduses nõutud koolituse läbinud juristi poolne esindamine kohtus. Selleks tuleb kindlasti muuta ka teenusekirjelduse sõnastust. 

Uue teenusekirjelduse koos selle ja  viimasel arendusrühma koosolekul läbi arutatud muudatustega võiks enne hanketingimuste kinnitamist tervikuna saata kõigile arendusrühma liikmetele üle vaatamiseks.

2. Hankes tuleks kindlasti  arvestada töötajate senist töökogemust, aga  ainult töökogemust spetsiifiliselt naiste tugikeskuses (varasemalt naiste varjupaigas), mitte samalaadses tugikeskuses, nagu oli nõutud 2017. aastaks tehtud hankes. Seejuures tuleb arvestada ka vabatahtlikuna töötatud aega. Sihtgrupi huvidega pole kooskõlas, kui töötajal on mõnes muus sotsiaalvaldkonnas töötamise, kogemus, kuid konkreetselt selle sihtgrupiga töötamise kogemus puudub. Sellisel juhul suureneb risk ohvrite teiseseks ohvristamiseks töötajate poolt.

3. Vastavalt ohvriabi seadusele ei tohiks leevendada personali koolituse nõuet ega arvestada läbitud koolituste hulka inimkaubanduse ja lähisuhtevägivalla alast koolitust, nagu juhtus eelmisel aastal hankemenetluse käigus hanketingimuste muutmisel. Igas tugikeskuses peab olema tagatud nii juriidilise kui psühholoogilise nõustamise/psühhoteraapia osutamine nõuetekohase koolitusega spetsialistide poolt, nagu sätestab ohvriabi seadus.

Arendusrühma töö on selgelt välja toonud probleemi, et inimestel, kes põhitööna igapäevaselt abistavad  muid sihtrühmi (kodutud, töötud, erinevad sõltlased, HIV positiivsed prostituudid, inimkaubanduse ohvrid, laste turvakodude ja asenduskodude kliendid jne )  ning teevad seda väga hästi, ei ole kokkupuudet naiste tugikeskuse põhilise sihtgrupiga (naised, kelle ainsaks probleemiks on lähisuhtevägivald) ja puudub sisuline arusaam naiste tugikeskuse peamise sihtgrupi probleemidest ja vajadustest. Seetõttu ei suuda nad pakkuda naistevastase vägivalla ohvritele adekvaatset abi ja võivad neid teadmatusest survestada ja taasohvristada.

4. Koostöövõrgustiku olemasolu ja aktiivsus peaks olema oluliseks hindamiskriteeriumiks, kuna tugikeskuse teenuse tulemuslikkus oleneb väga paljudel juhtudel just sellest, kui hästi suudetakse kaasata probleemide lahendamisse koosstööpartnereid. Koostöövõrgustiku kirjeldus peaks olema tehnilises kirjelduses üksikasjalikult ära toodud, lisadokumentidena võiks esitada koostööpartnerite soovituskirju, koostöölepinguid jm koostööd kinnitavaid dokumente.

5. Hanketingimustes peaks olema nõudena kirjas, et kui vahetub teenuse osutaja maakonnas, siis peab uus teenusepakkuja kohustuma võtma üle senised kliendid.  Selline nõue välistab ohvrite abita jäämist nagu juhtus 2017. aasta algul Lääne-Virumaal.

6. Kulumudelis tuleb rakendada  maakonnas nn põrandat, millest allapoole ei tohi riiklik rahastus langeda,  mitte lähtuda peamiselt elanike arvust.

SKA senisel kulumudelil põhinev eelarve ei vasta selle aasta kogemuse kohaselt reaalsetele vajadustele kvaliteetse teenuse tagamiseks. Väiksema elanike arvuga maakondades ei oleks võimalik selle kulumudeli alusel osutada kvaliteetset teenust ka siis, kui maakonna kohta lisandub kümme-viisteist tuhat eurot ja kaob kindlalt fikseeritud voodikohtade olemasolu nõue.

Tagada tuleb igat liiki nõustamisteenuste osutamine kõigis maakondases kohapeal, samuti peab olema tagatud majutusteenus kohapeal siis, kui selleks on objektiivsed põhjused (kui naine käib tööl, lapsed lasteaias ja koolis ja naine ei soovi ise elukohta vahetada), muul juhul peaks olema võimalik  pakkuda majutust ka väljaspool kodumaakonda.  Selleks on ka kõige väiksemas maakonnas vajalik vähemalt 2 kohapealse töötaja palkamine, seda ka siis, kui öisel ajal on tugikeskuse telefonikõned suunatud üleriigilisele tugitelefonile, sest hädaolukorras tuleb nagunii tagada klientidele majutuse korraldamine. Tugikeskuse tööd ei saa teha muu täiskohaga töö kõrvalt, vastasel korral kannatab kvaliteet.

Kuigi väiksemast elanike arvust tingitud väiksema potentsiaalsete klientide arvu puhul on väiksem ka otsese kriisi- ja juhtumipõhise nõustamise osutamise töömaht, on vastavas piirkonnas oluliselt suurem töömaht seotud võrgustikutööga, sest kliendile pakutavate erinevate välisteenuste valik on palju väiksem nagu ka kohalike omavalitsuste võimekus täita oma seaduslikke kohustusi.

Aastaid oli baasteenuste (ajutine majutus ja tugikeskuse töötajate poolne nõustamine+ majanduskulud) minimaalseks riiklikuks rahastuseks 34-35 tuhat eur maakonna/tugikeskuse kohta ja sellele lisandus psühholoogilise ja juriidilise nõustamise maksumus. Kui majutusteenust saaks korraldada senisest paindlikumalt, siis peaks meie hinnangul ka uues hankes baasteenuste ( tugikeskuse töötajate poolne nõustamine, majanduskulud ja ajutise majutuse tagamine) miinimummaksumus olema vähemalt 30 000  eur maakonna kohta, millele lisanduks nõusteenuste maksumus vähemalt 20 000 eur . Läänemaal koos Hiiumaaga peaks lisanduma sellele 10 000 eur.

7. Hinnakomponentide arvutamisel aluseks võetav mööbli jm inventari reaalne võimalik kasutusaeg on meie hinnangul tugikeskuse teenuse spetsiifikat arvestades tunduvalt lühem kui praegu SKA poolt pakutud. Nii ohvrite ajutise majutamise ruumides kasutataval mööblil, arvutitel kui muudel seadmetel saaks see olla 2 aastat, arvestades meie senist kogemust. Pikem võib see olla nõustamisruumides kasutataval inventaril.

8. Erinevate kriteeriumide osakaal hindamises võiks olla järgmine:

a)Töötajate ja nõustamisteenuse osutajate töökogemus  20-30 %

Skaalad: vähemalt pooltel meeskonna liikmetel (sh jurist, psühholoog ja/või terapeut) töökogemust 0-1 a, vähemalt pooltel meeskonna liikmetel (sh jurist, psühholoog, terapeut) töökogemust 1-2 a, vähemalt pooltel meeskonna liikmetel (sh jurist, psühholoog, terapeut) töökogemust 0-1 a üle 3 a.

b)Pspühholoogilise ja juriidilise nõustamisteenuse maht 20-30  %

Skaalad: vähemalt 10 tundi juriidilist ja psühholoogilist nõustamist/psühhoteraapiat kuus, 10-20 tundi juriidilist ja psühholoogilist nõustamist/psühhoteraapiat kuus, üle 20 tunni juriidilist ja psühholoogilist nõustamist/psühhoteraapiat kuus  nõustajate poolt, kes on läbinud naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse.

Alternatiiv: parim pakkumine sisaldab suurimat nõustamistundide arvu nõustajate poolt, kes on läbinud naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse.

c)Koostöövõrgustiku olemasolu ja kirjeldus  20-30 %

Skaala: soovituskirjad või koostöölepingud alla 3 koostööpartnerilt samas maakonnas ja alla 3 koostööpartnerilt teiste naiste tugikeskuste hulgas, soovituskirjad või koostöölepingud 3 või enamalt koostööpartnerilt samas maakonnas , sh politsei ja prokuratuur ja 3 või enamalt koostööpartnerilt teiste naiste tugikeskuste hulgas, soovituskirjad või koostöölepingud 5 või enamalt koostööpartnerilt maakonnas , sh politsei ja prokuratuur ja 5 või enamalt koostööpartnerilt teiste naiste tugikeskuste hulgas.

d) Pakkumuse maksumus 25 %

 

Tagasi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

...