Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Tegevus Uudised Seadusemuudatus Tallinna NTK

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

 

Suur tänu toetajatele:



Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

Uudised

12.10.2017 Info Riigikgou sotsiaalkomisjonile

Saatsime Riigikogu sotsiaalkomisjonile ülevaate oma selle aasta tegevusest

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu 2017. aasta tegevuse kokkuvõte                            

Seoses täna komisjonis toimuva naiste tugikeskuste hetkeolukorra aruteluga esitame teile ülevaate Eesti Naiste Varjupaikade Liitu kuuluvate naiste tugikeskuste 2017. aasta tegevuste kohta.

ENVL i  on koondunud järgmised naiste tugikeskused: Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik, Järvamaa Naiste Tugikeskus, Jõgevamaa Naiste Tugikeskus, Läänemaa Naiste Tugikeskus, Rapla Naistekeskus, Valgamaa Naiste Tugikeskus, Viljandimaa Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus, Võrumaa Naiste Tugikeskus, Tallinna Naiste Tugikeskus. Kõik tugikeskused, v.a. Tallinnas, on iseseisvad mittetulundusühingud.

1.      2017. aastal on Eesti Naiste Varjupaikade Liit osutanud naistevastase vägivalla ohvritele erinevaid teenuseid.

Kolm keskust- Ida-Virumaa, Jõgeva ja Valga, on sel aastal SKAga sõlmitud lepingu alusel osutanud riiklikult rahastatud naiste tugikeskuse teenust.

Kõik ülejäänud naiste tugikeskused on jätkanud 2017. aastal põhikirjalist tegevust vabatahtliku töö ja annetuste arvelt.

Kokku on ENVLi kuuluvates tugikeskustes 9 kuu jooksul abi osutatud 489 naisele, kellel on kokku 532 alaealist last. Neist 365 on olnud eestikeelsed, 117 venekeelsed ja 7 suhelnud inglise keeles.

Neist 435 naist olid kogenud vaimset, 269 füüsilist, 257 majanduslikku ja 45 seksuaalset vägivalda lähisuhtes. 249 juhul oli vägivallatsejaks partner, 165 juhul ekspartner, mõnekümnel juhul laps, vanem või muu pereliige. Tugikeskustesse pöördunud naistest 9 olid kogenud seksuaalvägivalda väljaspool lähisuhet, 3 olid kaasatud prostitutsiooni.

Kokku on naistele pakutud telefoninõustamist 705 korral, meili teel nõustamist 140  korral, juhtumipõhist nõustamist 482 korral, psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat 157 korral, juriidilist abi 244 korral, laste psühholoogilist nõustamist 61 korral. Majutust on pakutud 19 naisele kokku 708 päeva.

Seejuures on näiteks Läänemaal ja Hiiumaal riigi toest sõltumatuna tegutsev tugikeskus pakkunud 124 korral telefoni ja 29 korral meili teel  nõustamist, 76 korral juhtumipõhist nõustamist, 21 korral psühhoteraapiat, 32 korral juriidilist abi ja 51 korral psühholoogilist nõustamist lastele.

Lääne-Virumaal tegutsev sõltumatu tugikeskus on pakkunud 84 korral telefoni ja 23 korral meili teel nõustamist, 5 korral juhtumipõhist nõustamist, 3 korral psühhoteraapiat, 36 korral juriidilist abi ja 3 korral psühhoteraapiat lastele.

Meie sõltumatud tugikeskused on olnud sunnitud jätkama teenuse osutamist järgmistel põhjustel:

-sest nende poole pöördunud naiste sõnul  nad ei  usalda oma maakonna uusi teenuseosutajaid;

-uued riikliku teenuse osutajad on otseselt keeldunud osutamast vägivalda kogenud naistele vajalikku ab, nt keeldunud neid kohtus esindamast,  keeldunud pakkumast tasuta pikemaajalist psühholoogilist nõustamist;

-ohvrid ei ole jäänud  rahule uute teenusepakkujate poolt neile osutatud teenusega  ja on pöördunud edasise abi saamiseks tagasi sõltumatute tugikeskuste poole;

-võrgustiku partnerid suunavad raskemad juhtumid sõltumatute tugikeskuste juurde, kuna neil on komptents ja ohver saab reaalset abi.

2. 2017. aastal on Eesti Naiste Varjupaikade Liit osutanud sotsiaalkindlustusameti tellimusel naistevastase vägivalla ennetamise ja ohvrite abistamise tugitelefoni teenust.

9 kuu jooksul on tugitelefonile helistatud  563 korral, 521 korral on pöördujaks olnud naine, 42 korral mees, 476 pöördumist on olnud eestikeelsed, 87 pöördumist venekeelsed. Neist 400 kõnet on olnud seotud konkreetse vägivallajuhtumiga.  335 korral on helistajaks olnud ohver, 59 korral mõni tema lähedane ja 6 korral mõni spetsialist.

3.      Muud naistevastase vägivalla ohvritele teenuste arendamisega seotud tegevused

Lisaks naiste tugikeskuse teenuse osutamisele on kõigi Eesti Naiste Varjupaikade Liitu kuuluvate tugikeskuste esindajad osalenud aktiivselt teenuse arendustöös, võtnud osa erinevatest töökohtumistest ja saatnud oma kirjalikke sisendeid nii Sotsiaalministeeriumile kui Sotsiaalkindlustusametile.

Aasta alguses esitasime korduvalt Sotsiaalministeeriumile põhjalikke muudatusettepanekuid ohvriabi seaduse alusel koostatud naisevastase vägivalla teemalise täienduskoolituse kava, ülesehituse ja sisu kohta ja kaasasime arutellu Tartu Ülikooli, prokuratuuri, naistearstide esindajaid ning tugikeskuste juristid.  Meil on hea meel, et ministeerium meie ettepanekuid lõpuks ka arvestas ja koolituskava sai seetõttu sisukas ning tugikeskuste reaalse sihtgrupi vajadustega arvestav. Augustis saatsid praktiliselt kõik meie tugikeskused omalt poolt osalejaid ka sotsiaalministeeriumi korraldatud esimesele täiendkoolitusele ning neilt saadud hinnang koolituse kohta oli positiivne.

Alates maikuust on ENVLi tugikeskused aktiivselt osalenud igakuistel Sotsiaalkindlustusameti korraldatud teenuse arendusrühma koosolekutel, oleme seal alati olnud esindatud vähemalt kuue inimesega.

Oleme Sotsiaalkindlustusametile saatnud jooksvalt arendustegevuseks vajalikke kirjalikke sisendeid ja ka kogu arendustegevust käsitlevaid ettepanekuid ja oleme valmis seda tegema ka edaspidi.

Meil on väga hea meel, et järgmisel aastal on SKA-l kavas taastada meie poolt 10 aasta eest alustatud statistiliste andmete kogumine tugikeskusesse pöördujate, nende pöördumise põhjuste ja neile osutatud abi kohta.

Loodame, et meie senine konstruktiivne koostöö Sotsiaalkindlustusametiga jätkub ka tulevikus ning riik tagab järgmistel aastatel kõigis maakondades kvaliteetse naiste tugikeskuse teenuse kättesaadavuse, hoolimata 2017. aastal toimunud tagasilöökidest.

 

Tagasi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

...