Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Tegevus Uudised Seadusemuudatus Tallinna NTK

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

 

Suur tänu toetajatele:



Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

Uudised

14.02.2018 Tugikeskuste pöördumine Riigikogu poole

Saatsime sõbrapäeval Riigikogule järgmise kirja

Lugupeetud Riigikogu liikmed                                                                      

 

Pöördume Teie poole, kuna oleme kuulnud, et Riigikogus otsitakse vastust küsimusele, mida riik saaks lähisuhtevägivalla korral teha.

 

Tegeleme päevast päeva naistevastase vägivalla ohvrite abistamisega üheksas maakonnas üle Eesti ja tahaksime ka omalt poolt anda sisendit lähisuhtevägivalla ohvrite paremaks abistamiseks,

 Meie hinnangul on praegu lähisuhtevägivalla ohvritest naiste ja laste esmaseks vajaduseks ühtlase, stabiilse, kvaliteetse ja läbipaistva riikliku naiste tugikeskuse teenuse kättesaadavuse tagamine üle Eesti, nagu lubati avalikkusele 2016. aastal ohvriabi seaduse muudatuste menetlemise ajal Riigikogus. 

 

Tuletame meelde, et 2016. aastaks oli naisorganisatsioonide poolt üle 10 aasta tagasi algatatud naiste varjupaikade loomise protsess jõudnud faasi, kus kõigis maakondades olid olemas naiste tugikeskused. Teenust osutasid läbi Sotsiaalministeeriumi riigi poolt rahastatud iseseisvad kohalikud MTÜd. Seadusemuudatusega anti alates 2017. aastast naiste tugikeskuse teenuse korraldamine Sotsiaalministeeriumilt üle Sotsiaalkindlustusametile, samal ajal aga planeeriti selleks riigieelarvesse varasemaga võrreldes vähem raha.

 

Esimese SKA poolt 2017. aastal teenuseosutajate leidmiseks välja kuulutatud riigihanke juures oli põhiprobleemiks väikese elanike arvuga maakondades teenuste rahastuse drastiline vähenemine, keskendumine eelkõige majutusteenusele ja teenust osutavate töötajate täiendkoolituse nõude sisuline eiramine.

 

Kõige selle koosmõjus oli 2017. aastal riiklik teenus maakondades väga ebaühtlase kvaliteedi ja kättesaadavusega. Sisuliselt oli ühtlaselt kättesaadav vaid majutusteenus, mida vajab aga vaid iga kümnes ohver. Mitmes maakonnas osutasid uued teenusepakkujad psühholoogilist ja juriidilist nõustamist võrreldes varasemaga isegi alla kümne korra väiksemas mahus. Seetõttu jätkasid eelmisel aastal paralleelselt riikliku teenusega paljudes kohtades vabatahtliku töö ja annetuste toel tegevust sõltumatud naiste  tugikeskused, kuna nende poole pöördusid jätkuvalt abi saamiseks nii vägivalla ohvrid kui koostöövõrgustiku liikmed.  

 

2018.a hange on takerdunud kohtuvaidlustesse. Riigihanke põhiprobleemiks on kujunemas  turu hõivamise nimel tehtavad teadlikud alapakkumised. Pikka aega teenuseid osutanud ja oma maakonnas stabiilse koostöövõrgustiku üles ehitanud tugikeskuste kogenud spetsialistidest koosnevad meeskonnad on seatud valiku ette – kas teha ka ise hankes alapakkumine või lõpetada tegevus, sest vabatahtliku töö ja annetuste toel ohvrite abistamine ei ole jätkusuutlik.

 

Naiste tugikeskuse teenusest on saanud kahjuks tavaline äri, kus kulude kokkuhoiu nimel on tahaplaanile jäänud kõige olulisem ehk ohvri vajadused. Hankesüsteemiga kaasnev halastamatu konkureerimine väheste ressursside pärast on seejuures tänaseks hävitanud sotsiaalvaldkonnas eluliselt tähtsa ohvreid abistavate organisatsioonide ja spetsialistide vahelise usalduse ja koostöö.

 

Probleem ei seisne ainult konkreetsete hangete ebaõnnestunud korralduses. Oleme kindlal seisukohal, et hangete süsteem põhimõtteliselt ei sobi rakendamiseks  valdkonnas, mis tegeleb äärmiselt keerulise ja haavatava sihtgrupi abistamisega, kus on vaja tagada tugisüsteemi stabiilsus ning kus põhiressursiks on pühendunud, kogenud ja põhjalikult koolitatud inimesed.

Riikliku ohvriabi näol on olemas hea näide, kuidas võiks naiste tugikeskuse riikliku teenuse edaspidi üles ehitada.

 

Meil on hea meel, et SKA poolt 2017. aastal kokku kutsutud laiapõhjaline naiste tugikeskuse teenuse arendusrühm jõudis järeldusele, et kõige sobivamaks teenusemudeliks on variant, kus SKA võtab teenuse osutamise funktsioonid tugikeskustelt täielikult üle, st ohvriabiteenus integreeritakse naiste tugikeskuse teenusega. SKA palgal on ühine meeskond, mis pakub nii naiste tugikeskuse teenust naistevastase vägivalla ohvritele kui ohvriabiteenust kõigile vägivalla ohvrite sihtrühmadele, sealhulgas psühholoogilist ja juriidilist nõustamist. Majutusasutustega või KOVidega sõlmitakse lepingud turvalise ajutise majutuse teenuse osutamiseks. Teenuse rahastamine toimub riigieelarvest.

Sellisel juhul on kõige paremini tagatud teenuse nähtavus ning teenuse piisav ja ühtlane kättesaadavus kõigis maakondades. Samuti on praegusest tunduvalt paremini tagatud laste vajadustega arvestamine. Tagatud on, et teenust osutavad pühendunud ja pädevad töötajad, et teenuse osutamise keskkond on turvaline. Tagatud on ka stabiilne ning tihe koostöö kõigi võrgustikuliikmetega. SKA poolt teenuse osutamine kindlustab samuti olemasolevate ressursside kõige otstarbekama ja läbipaistvama kasutamise, tervikliku teenuse planeerimise, juhtimise, järelevalve ja kvaliteedi arendamise.

Meie, nii sõltumatute kui praegu riikliku teenust osutavate naiste tugikeskuste esindajad,  toetame arendusrühma järeldusi ja soovime, et Sotsiaalkindlustusamet lõpetaks tugikeskuse teenuse sisseostmise riigihanke korras ja asuks  teenust ise osutama.

Sel viisil oleks kõige paremini tagatud aastakümnetega kogutud pädevuse ja kogemuste säilitamine ning ohvritele oleks ühtlaselt kättesaadav tulemuslik abi kõikjal üle Eesti.

 

Leiame, et vägivalda kogenud naiste ja laste abistamiseks hädavajalike teenuste osutamine õhinapõhiselt, juhuslikule projektirahastusele, hangetele ja annetustele tuginev etapp Eestis on läbi saanud.  MTÜ-de poolt on tugikeskuse teenuse väljaarendamisse ja osutamisse oma panus antud ja me saame nüüd pühenduda muude vägivalla ohvritele vajalike tugiteenuste väljaarendamisele, mida naiste tugikeskuse teenus ei sisalda.

 

Riigil on aeg võtta vastutus ohvrite ees. Iga päev meilt abi otsivate vägivalda kogenud naiste ja laste nimel ootame, et riik  astuks võimalikult kiiresti vajalikud sammud praeguse teenuse korralduse muutmiseks  ning  igas maakonnas oleks reaalselt kättesaadav ühtlane, kvaliteetne,  läbipaistev ja stabiilne riiklik naiste tugikeskuse teenus.

 

14. veebruaril 2018

 

Astrid Maasing, Jõgevamaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Kairi Jakustand, Valgamaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Külli Piirisild, Võrumaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Leili Mutso, Läänemaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Lilli Andrejev, Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaiga juhataja

Merle Albrant, Virumaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Piia Roosileht, Järvamaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Vaike Pähn, Tallinna Naiste Tugikeskuse juhataja

Eha Reitelmann, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaine

Tagasi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

...