Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Tegevus Uudised Seadusemuudatus Tallinna NTK

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

 

Suur tänu toetajatele:



Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

Uudised

02.08.2018 Ettepanekud naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi tagamiseks

2. augustil saatsime Sotsiaalkindlustusametile järgmised ettepanekud

Ettepanekud naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi tagamiseks                             

 

Eesti Naiste Varjupaikade Liit osales aktiivselt 2017. aastal SKA poolt edukalt käivitatud naiste tugikeskuse teenuse arendusprotsessis ja oleme rahul, et meie poolt antud sisend kajastub selgelt arendustöörühma 2017. aasta tegevuse kokkuvõttes.

 

Soovides jätkata senist koostööd SKAga naiste tugikeskuse teenuse kõrge kvaliteedi tagamise nimel teeme järgnevalt mõned ettepanekud järelevalve tõhusamaks korraldamiseks olukorras, kus teenuseosutajad leitakse kahjuks jätkuvalt riigihanke protseduuri kaudu ja teenust osutama võivad seetõttu sattuda selleks sobimatud organisatsioonid ja inimesed.

 

Leiame, et iga naiste tugikeskuse tegevuse vastavust teenusekirjeldusele peaks kohapeal põhjalikult kontrollima vähemalt üks kord aastas, nagu see toimus varem sotsiaalministeeriumi poolt riigieelarvest rahastatud teenuse osutamise perioodil.

Järelevalvet tegevad isikud peaksid seejuures olema läbinud sama täiendkoolituse, mis on nõutav tugikeskuse teenuse osutamiseks.

Järelevalve käigus tuleks kindlasti tutvuda tugikeskuse ruumidega ning dokumentatsiooniga, eeskätt juhtumiplaanidega, ning võrrelda neid esitatud aruandlusega.

Kõige olulisem oleks aga võtta ühendust mitme juhuvaliku teel leitud teenuseid kasutanud isikuga, et saada vahetut infot neile osutatud teenuste sisu kohta.

 

Soovitame esitada teenuseid kasutanud naistele näiteks järgmised küsimused:

1.     Kellega suhtlesid tugikeskusest kõige esmalt, millal ja kuidas toimus kontakt? 

2.     Kui kasutasid majutust, siis kiiresti said majutuse ja kes sind majutusele vastu võttis? Kas kohapeal toimus esmane vestlus juhtunu osas, kriisinõustamine? 

3.     Kellega tugikeskuse töötajatest oled veel suhelnud ja mis järjekorras? Missugust abi sa igaühelt neist said?

4.     Kellega neist oled kohtunud silmast silma?

5.     Kas oled andnud allkirja nõusolekule oma isikuandmete töötlemiseks ja kas sinuga on kokku lepitud kirjalik juhtumiplaan?

6.     Kas oled suhelnud juristiga? Kas suhtlus toimus silmast silma või sidevahendite kaudu? Kas said juristilt sulle vajalikku abi? Kas abi oli piisav või tunned, et vajad edasist juriidilist abi?

7.     Kas oled suhelnud psühholoogiga/psühhoterapeudiga? Kas suhtlus toimus silmast silma või sidevahendite kaudu? Kas psühholoogi/psühhoterapeudi abi oli piisav või tunned, et vajad edasist nõustamist?

8.     Missugused olid majutustingimused- ruumide suurus, turvalisus ja asukoht, söögivalmistamis- ja pesemistingimused, mööbel, voodipesu, laste eest hoolitsemiseks vajalikud vahendid?

9.     Kas tundsid end teenusel olles turvaliselt ja kas said töötajatelt vajalikku tuge ja abi? Kas sul oli vaja tuge asjaajamisel ametiasutustega? Kas mõni tugikeskuse töötaja oli valmis kaasa tulema, kui käisid teistes asutustes asju ajamas?

10.   Kas laste jaoks oli majutuskohas olemas kõik vajalik? Kas sind toetati laste eest hoolitsemisel?

11. Millist abi oleksid veel tugikeskuse poolt vajanud? Kas sul on soovitusi, kuidas teenust parandada?

 

Palusime samalaadsetele küsimustele vastata juunikuus Järvamaalt riikliku teenuseosutaja juurest sõltumatu Läänemaa Naiste Tugikeskuse teenusele saabunud kolme lapsega naiselt. Tema 11. juunil antud vastused on lisatud, ohvriga saab kontakti tugikeskuse kaudu.

 

Loodame, et SKA astub tõsiseid samme, et antud juhtumi asjaolusid kontrollida ja samalaadsete olukordade teket edaspidi ennetada.

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu tugikeskuste hinnangul peegeldavad konkreetse ohvri vastused aga selgelt probleeme, millele juhtisime korduvalt SKA, sotsiaalministeeriumi ja  Riigikogu sotsiaalkomisjoni tähelepanu nii 2017. aastal kui selle aasta alguses. Need probleemid kaasnevad nn kaugteenuse osutamisega kulude kokkuhoiu eesmärgil, kus teenust korraldatakse teises maakonnas asuvast keskusest ja kohapeal pakutakse sisuliselt vaid öömaja. Samasse rubriiki kuuluvad ka juristi nõustamise asemel riigi õigusabi juurde suunamine ja telefoni teel psühhoteraapia pakkumine, mida praktiseerivad praegu mõned riikliku teenuse osutajad.

 

Lisaks järelevalve tõhustamisele soovime rõhutada teenuse arendustöö kiire jätkamise ja lõpuleviimise vajadust.

 

Me ei ole nõus naiste tugikeskuse teenuse arendamise edasilükkamisega järgmise Norra toetusprogrammi rahastusperioodi, nagu esialgselt kavandati VESi rakendusplaani koostamisel juuni alguses.

Teenuse arendustöö seiskus eelmise aasta lõpus faasis, kus lahendamata jäid kõige kriitilisema tähtsusega probleemid: teenuse komponentide optimaalse mahu ja hinna ning teenuse korralduse parima mudeli väljaselgitamine, samuti teenuse mõju hindamise ja kvaliteedi hindamise süsteemi loomine.

Oleks vastutustundetu panna nende küsimuste lahendamine sõltuma välisrahastuse avanemisest. Seda enam, et Norra toetusprogrammi eelmisel perioodil juba kulutati 900 tuhat eurot toetusraha naiste tugikeskuse liitteenuse väljaarendamiseks. 

 

Soovime teada, kas, millises vormis ja millal on SKA kavandanud jätkata naiste tugikeskuse arendustöörühma tööd.

 

Tagasi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

...