Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Tegevus Uudised

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

 

Uudised

15.11.2018 Valitsus kiitis heaks kauaoodatud seadusemuudatused

Justiitsministeerium saatis täna väja järgmise pressiteate:

Reinsalu: perevägivalda tuleb arvesse võtta lastega seotud eestkoste- ja suhtlusõiguse vaidlustes

15.11.2018 Täna valitsuse poolt heaks kiidetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõus toodud muudatused rõhutavad senisest selgemalt vajadust lastega seotud eestkoste- ja suhtlusõiguse kindlaksmääramise menetlustes alati arvestada lapsevanema vägivaldsusega nii teise vanema kui lapse suhtes.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ootavad perevägivalla ohvrid lisaks vägivalla kiirele peatamisele ja vägivallatsejate vastutusele võtmise riigilt kriminaalmenetluses seda, et ka kõik muud menetlused oleksid nende jaoks turvalised. „Kui vägivaldne paarisuhe on lõppenud, aga peres on ühised lapsed, tuleb perevägivalla ohvril ja vägivallatsejal paratamatult kokku leppida hooldusõiguse ja suhtluskorra küsimustes. Sageli jõuavad need juhtumid kohtusse ning on selge, et vanemate positsioon ei ole seejuures võrdne ja sellega tuleb kohtu menetluse korraldamisel arvestada,” ütles Urmas Reinsalu.

„Seda tuleb silmas pidada nii esialgse õiguskaitse korras hagi tagamise abinõude rakendamisel ning nii laste kui ka samuti vanemate ärakuulamise korraldamisel. Suunates vanemaid kokkuleppele või perenõustaja abi kasutama, peab kohus arvestama sellega, kas vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne. On kaheldav, kas vägivalla alla kannatanud vanem on võimeline sõlmima lapse huvides parima kompromissi, seega peaks kohus neis olukordades hoolikalt kaaluma kompromissile mittesuunamist,“ rääkis Reinsalu. Ta lisas, et ka praegu ei näe tsiviilkohtumenetlus ette kohustuslikku alternatiivset menetlust, ent kohtu üheks eesmärgiks on suunata vanemaid nii palju kui võimalik sõlmima kokkulepet last puudutavates asjades või kasutama perenõustaja abi.

Eesti suhtes jõustus naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon ehk nn Istanbuli konventsioon tänavu 1. veebruaril. „Ka praegu on tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusreeglid kooskõlas Istanbuli konventsiooniga. Arvestades aga naistevastase vägivalla olemust ja tundlikkust, on kohane, kui menetlusseadustik teatud aspektides eraldi rõhutab kohtu vajadust arvestada menetluse käigus vanema vägivaldsusega nii teise vanema kui ka lapse suhtes,“ ütles Reinsalu. Kuigi konventsioon keskendub naistevastasele vägivallale, sõnastatakse kavandatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused üldisemalt, sest kohus peaks kõikide perevägivallajuhtumite korral kaaluma samasuguseid väärtusi kui naistevastase vägivalla puhul.

 

Tagasi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

...