Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Tegevus Uudised Seksuaalvägivald Tallinna NTK

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

 

Suur tänu toetajatele:



Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

Uudised

06.11.2019 Avalik pöördumine

Rahvastikuminister on mõistnud perevägivalla ja peretüli eristamise vajalikkust. Meil on väga kahju, et selle eest on ta sattunud rünnakute objektiks. Loomulikult on igasugune vägivald taunitav. Lisaks hukkamõistule on aga oluline ka lahenduste pakkumine. Sellele Riina Solman ka keskendus  

Pikka aega on tugikeskustele muret tekitanud olukord, kus süstemaatilise perevägivalla osapooli püütakse lepitada ja tekitatakse sellega ohvrile ränki kannatusi. Mitmed sellised lood on  viimasel ajal jõudnud ka ajakirjandusse. Samas näeme me oma praktikas igapäevaselt peretülisid, kus lepitus, perenõustamine ja pereteraapia on ka peale füüsilist rünnakut asjakohased. Kus mõlemad osapooled soovivad suhte jätkamise ja laste nimel panustada.  Selliste perede lahkuminek ei ole paratamatu, suhtlemis- ja konfliktilahendusoskuste parandamine võib aidata edaspidist vägivalda vältida ja peresid koos hoida.

Naiste tugikeskused nõustavad väga erinevas olukorras olevaid naisi. Oma praktikas oleme kasutanud järgmist jaotust: peretüli on konflikt kahe võrdse osapoole vahel, kus emotsioonid keevad üle ja tegemist on reeglina inimeste oskamatusega lahendada konkreetset olukorda rahumeelselt (ka ekspressiivne, situatsiooniline vägivald). Sõnasõjas võidakse ületada piire. Kui konflikt muutub füüsiliseks ja tekitatakse tervisekahjustusi või valu, on karistusseadustiku kohaselt tegu vägivallaga. Kuid perevägivallana käsitleme olukorda, kus osapooled on ebavõrdsel positsioonil ja vägivallatseja järepidevat tegevust,  mille eesmärgiks oma võimu ja kontrolli kehtestamine ja vastaspoole allasurumine (ka instrumentaalne, süstemaatiline vägivald).

Ühiseks eesmärgiks on vägivalla vähendamine. Kutsume üles lõpetama rünnakud.Leiame, et vastasseisu asemel  tuleks keskenduda sellele, et iga vägivalda kogenu saaks just temale sobivat tuge.

 

Lilli Andrejev, Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus Varjupaik

Leili Mutso, Läänemaa Naiste Tugikeskus

Maiken Kask, Raplamaa Naiste Tugikeskus

Vaike Pähn, Tallinna Naiste Tugikeskus

Inga Mikiver, Tallinna Naiste Kriisikodu

Merle Albrant, Virumaa Naiste Tugikeskus

Külli Piirisild, Võrumaa Naiste Tugikeskus

Eha Reitelmann, Eesti Naiste Varjupaikade Liit

Ülle Kalvik, tugikeskuste psühholoog

Mirjam Püvi, tugikeskuste psühhoterapeut

Tagasi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

...