Teenuse korralduslike mudelite analüüs

Teenuse korralduslike mudelite analüüs

Võtmekriteeriumite määratlemine

Võtmekriteeriumite määratlemine oli eelduseks teenuse korralduslike mudelite analüüsile. Kriteeriumite leidmiseks analüüsiti töörühmades, milliseid probleeme on senises praktikas täheldatud nii teenusekomponentide pakkumisel klientidele kui koostöös huvigruppidega.

Analüüsi tulemusena sai välja tuua üheksa võtmekriteeriumit, mille alusel teenuse korralduse lahendusi hinnati:

1. Info kättesaadavus abisaamise võimalustest ja oma õigustest.

Teavitus teenustest on piirkondlikult hästi tagatud. Ohvrite jaoks on lihtne mõista, kus pakutakse vajalikku abi.

2. Abi saamise piisavus ja teenuste kättesaadavus piirkonnas.

Oluline on, et erinevates piirkondades oleks piisavalt abi osutamise võimalusi, et tagada ohvrile valikuvõimalus ja samuti võimalus ohvri erapooletuks hindamiseks. Samuti tuleb teenuse lahendusega tagada, et ohvril oleks abile ligipääsetavus, abi oleks võimalikult kiire ning osutatud vajalikus mahus.

3. Lastele on tagatud õigeaegne ja vajadustele vastav abi.

Kuna peredes, kus naine kogeb vägivalda, on sageli ka lapsed, tuleb tagada ka neile vajalik tähelepanu ja abi. Istanbuli konventsiooni kohaselt tuleb selliseid lapsi käsitleda samuti ohvritena - olenemata sellest, kas nad näevad vägivalda peres pealt või kogevad seda ise enese vastu suunatuna. Lastekaitseseaduse mõistes tuleb selliseid lapsi vaadelda abivajavate lastena, kelle abivajadust on vaja hinnata, et otsustada, milliste meetmete rakendamine on vajalik. Arvestades, et vägivallaohvrist emale korraldavad ja pakuvad teenuseid eelkõige naiste tugikeskused ja abivajavatele lastele kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitse spetsialistid, on vältimatu vajadus tagada, et nii naistele kui nende lastele pakutav abi oleks omavahel hästi kooskõlas ning toetaks üksteist.

4. Pühendunud ja pädevad töötajad.

Naistevastase vägivalla ohvritele teenuse pakkumise juures on kriitilise tähtsusega töötajate valik, väljaõpe ja koolitused, samuti spetsiifilise pädevusega personali olemasolu tagamine. See on vajalik nii kliendigrupi vajaduste mõistmiseks, sekkumise tõhususe tagamiseks, kui ka taasohvristamise riski maandamiseks ning konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse tagamiseks. Pädevate töötajate jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik nende järjepidev motiveerimine toetamine ja koolitamine, sealhulgas supervisiooni ja kovisiooni pakkumine.

5. Turvaline ja sobiv teenuse osutamise keskkond.

Oluline tingimus teenuse osutamisel kliendile on tagada ruumide, töövahendite ja keskkonna turvalisus, nii kliendi kui teenuseosutaja vaatenurgast.

6. Olemasolevate ressursside parim võimalik kasutamine.

Kuna teenuse osutamiseks kasutatavad rahalised ressursid on piiratud, tuleks teenuse osutamise korraldusmudelite puhul hinnata, millised nendest võimaldavad ressursse paremini ära kasutada, et abivajajatele oleks võimalik tagada mitmekülgne ja järjepidev abi. Rakendatav mudel peaks motiveerima teenuseosutajaid panustama teenuse osutamise keskkonda ning arengusse.

7. Partnerite teadlikkuse, proaktiivse sekkumise ja piirkonna võrgustikutöö toetamine.

Hinnata tuleks, kuidas konkreetne mudel toetab koostööd tervishoiusüsteemiga, kohalike omavalitsuste ja hoolekandesüsteemiga, õigussüsteemiga, politseiga ja haridussüsteemiga, sealhulgas:

●       võimekus korduvat vägivalda ennetada;

●       võimekus taasohvristamise riski paremini maandada;

●       eri teenuste omavaheline seostatus ja terviklik lähenemine kliendi vajadustele;

●       teiste sarnastele sihtgruppidele suunatud teenustega seostumine ja toetamine (nt. mehed, puuetega inimesed, eakad, sõltuvushäiretega isikud jms);

●       kliendi liikumise sujuvus eri teenuste vahel.

8. Terviklik teenuste ja teenusekvaliteedi juhtimine, korraldus, analüüs ja planeerimine.

Jätkusuutliku lahenduse rakendamisel tuleks püüelda selle poole, et ohvrite teenustega seonduv info oleks terviklikult ja võimalikult lihtsasti töödeldav ning analüüsitav. Teenuse kvaliteeti peaks olema võimalik ühtsena tagada nii teenuse sisu kui teenuse osutamise protsessi osas. Samuti peaks olema ühtsena juurutatav Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise järgimine teenuste osutamisel.

9. Turvaline ajutine majutus on otstarbekalt korraldatud.

Arvestades, et turvalise ja vägivallavaba keskkonna vajadus on paljude naistevastase vägivalla ohvrite jaoks möödapääsmatu, tuleb hinnata, kuidas antud teenusekomponent olemasolevasse sotsiaalteenuste süsteemi võimalikult otstarbekalt sobitub. Sageli klientide endi sotsiaalvõrgustikus turvalised majutusvõimalused puuduvad. Arvestades ressursside piiratust tuleks antud teenus võimalusel korraldada nii, et juba olemasolevaid sarnaseid teenuseid (näiteks kohaliku omavalitsuse üksuste poolt korraldatav turvakodu teenus, mis on mõeldud ka lähisuhtevägivalla ohvritele) ei dubleeritaks. Silmas tuleb pidada ka paindlikkuse võimalust erinevate mahtudega toimetulekuks piirkonnas.

Alternatiivsete korralduslike mudelite kirjeldus

Teenuse korralduse mudelite hindamise eesmärgiks oli leida parim lahendus, mis kõige enam mõjutab kriteeriume.

Hinnati kuut erinevat mudelit:

1. Naiste tugikeskuse teenust osutab eraldiseisev juriidiline isik, kus teenuseosutajad on leitud riigihanke tulemusena.

See on sarnane tänasele korraldusele, kus teenust osutavad spetsialiseerunud naiste tugikeskused. Teenuseosutajatega sõlmitakse halduslepingud 4-5 aastaks. Teenusel on koordinaator SKA-s. Rahastus on eelarvepõhine ja teenuseosutaja ise prognoosib kulud.

2.  Naiste tugikeskuse teenust osutab eraldiseisev juriidiline isik tegevusloa alusel.

Sõlmitakse raamleping, kus on arvestatud ligikaudne prognoositav teenuse maht. Teenusel on koordinaator SKA-s. Eelarve koosneb kahest osast:

1)     baaseelarve madala läve teenuse osutamiseks (kriisinõustamine, juhtumipõhine nõustamine, turvaline ajutine majutus);

2)     lisaeelarve, mille puhul tasumine toimub arvete alusel ja tegeliku teenuse osutamise mahu järgi (psühholoogiline ja juriidiline nõustamine jm), kus teenusekomponentidele on määratletud hind.

3. Naiste tugikeskuse teenus on integreeritud kompetentsikeskuse kui eraldiseisva juriidilise isiku teenuste hulka.

Piirkondliku kompetentsikeskuse teenus hõlmab nii ohvriabi funktsioone kui naiste tugikeskuse funktsioone. Kompetentsikeskus tagab süsteemse ennetus- ja nõustamistegevuse ning pakutavate teenuste integreerimise teiste sotsiaal- ja tervishoiuteenustega ning muude ohvrile vajalike teenustega. Kompetentsikeskusel on kriisisekkumise võimekus ning pädevus tööks nendega, kes abist keelduvad. Tegutsemine tegevusloa alusel. Kompetentsikeskusega sõlmitakse raamleping, kus on arvestatud ligikaudne prognoositav teenuste maht. Teenusel on koordinaator SKA-s. Eelarve koosneb kahest osast:

1)     baaseelarve madala läve teenuse osutamiseks (kriisinõustamine, juhtumipõhine nõustamine, turvaline majutus);

2)     lisaeelarve, mille puhul tasumine toimub arvete alusel ja tegeliku teenuse osutamise mahu järgi (psühholoogiline ja juriidiline nõustamine jm), kus teenusekomponentidel on määratletud hind.

4. SKA on teenuse osutaja ehk võtab naiste tugikeskuse teenuse osutamise funktsioonid üle.

Ohvriabiteenus integreeritakse naiste tugikeskuse teenusega. SKA palgal on ühine meeskond, mis pakub nii naiste tugikeskuse teenust naistevastase vägivalla ohvritele kui ohvriabiteenust kõigile vägivalla ohvrite sihtrühmadele, sealhulgas psühholoogilist ja juriidilist nõustamist. Majutusasutustega sõlmitakse lepingud turvalise ajutise majutuse teenuse osutamiseks. Teenuse rahastamine toimub riigieelarvest.

5. Kohaliku omavalitsuse üksused (edaspidi KOV-id) on piirkondlikult naiste tugikeskuse teenuse korraldajad.

KOV-id tagavad teenused ka naiste tugikeskuse sihtrühmale ehk naistevaistase vägivalla ohvritele, korraldades neile majutuse ja palgates KOV meeskonda koolitatud spetsialistid tegelemaks konkreetselt ka naistevastase vägivalla ohvritega. Teenus on seostatud teiste KOV-i teenustega, sealhulgas majutuskomponent turvakeskuse teenusega. Vajadusel pakutakse  tugiisikuteenust, võlanõustamisteenust, sotsiaalnõustamist jne. See tähendab, et naiste tugikeskuse teenus liidetakse terviklikuma ja lihtsama teenussüsteemi loomiseks KOV-i teenussüsteemi. Väikesed omavalitsused korraldavad teenused omavahelise koostöö korras. Arendus, koolitus ja valdkonna jõustamine on tsentraalne ja teostatav SKA poolt. Rahastus ja korraldamine on viidud KOV-i tasandile: ta kas korraldab/delegeerib teenuse või osutab teenust ise (võimalik ka kombineeritud lahendus).

6. KOV-d on piirkondlikult nii ohvriabi kui naiste tugikeskuse teenuse korraldajad.

KOV-id tagavad teenused kõigile vägivalla ohvrite sihtrühmadele, sealhulgas korraldavad teenused ka naistevastase vägivalla ohvritele kui spetsiifilisele sihtrühmale - korraldades muuhulgas majutuse ja palgates KOV meeskonda koolitatud spetsialistid. Teenused on seostatud teiste KOV-i teenustega, sealhulgas majutuskomponent turvakeskuse teenusega, vajadusel pakutakse tugiisikuteenust, võlanõustamisteenust, sotsiaalnõustamisteenust jne. See tähendab, et naiste tugikeskuse ja ohvriabi teenused liidetakse terviklikuma ja lihtsama teenussüsteemi loomiseks KOV-i teenussüsteemiga. Väikesed omavalitsused korraldavad teenused omavahelise koostöö korras. Arendus, koolitus ja valdkonna jõustamine on tsentraalne ja teostatav SKA poolt. Rahastus ja korraldamine on viidud KOV-i tasandile: ta kas osutab teenust ise või delegeerib.

Eeltoodud mudelite hindamiseks jagati kõigile arendustöörühmas osalejatele ankeedid, kus osalejatel paluti mudeleid hinnata üheksa väljatöötatud võtmekriteeriumi alusel skaalal 1-6, kus 1 tähistas mudelit, mis kõige vähem toetas kriteeriumi tagamist ja skoor 6 tähistas mudelit, mis kõige paremini toetas kriteeriumi tagamist. Kõigi antud hinnete alusel arvutati välja aritmeetiline keskmine.

Hindamisel osales kokku 19 inimest arendustöörühma liikmete hulgast.