2016

2016. aastal viis Eesti Naiste Varjupaikade Liit ellu järgmisi projekte ja täitis lepinguid:

2016. aasta jaanuaris aprillini jätkasime  Norra finantsmehhanismi 2009-2014 raames rahastatud programmi „Kodune ja sooline vägivald“ eeldefineeritud projekti „Developing services for victims of domestic violence, strengthening co-operation between different institutions and raising awareness among victims and the general public“ elluviimist.

Peamisteks projekti tegevusteks olid  tugitelefoni 1492 ööpäevaringse töö tagamine jaanuarist märtsini, psühholoogilise ja juriidilise nõustamise pakkumine naiste tugikeskuste juures jaanuarist märtsini, tugikeskuste ja tugitelefoni töötajate koolitamine ja uuringu läbiviimine elanike teadlikkusest vägivalla ohvritele pakutavatest abiteenustest.

Projektijuht Eha Reitelmann.

Sotsiaalministeerium toetas 2016. aastal 400 000 euro suuruse riigieelarvelise eraldisega  naistevastase vägivalla ohvritest naiste  ja nende lastele turvalise majutuse ja nõustamise pakkumist naiste tugikeskustes.

Toetuse kasutamise eesmärgiks oli  on pakkuda Harju, Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Rapla, Tartu, Valga, Viljandi, Viru ja Võru maakonnas tegutsevates naiste tugikeskustes ühtlaselt kõrgel tasemel abi ja turvalist keskkonda naistele ja nendega kaasas olevatele lastele, kes on kogenud füüsilist, psühholoogilist, seksuaalset või majanduslikku vägivalda ja vajavad kaitset, mõistmist, tuge ning asjatundlikku nõuannet.

Sotsiaalministeeriumi 400 000 eurone eraldis jagunes maakondade ja tugikeskuste vahel järgmiselt :

Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik, 40 000 eur

Jõgevamaa Naiste Tugikeskus 34 000 eur

Järvamaa Naiste Tugikeskus koos filiaaliga Raplamaal  51 008,21 eur

Läänemaa Naiste Tugikeskus koos filiaaliga Hiiiumaal 45 990 eur

Valgamaa Naiste Tugikeskus 33995. 67 eur

Viljandimaa Naiste Tugikeskus 35 000,04 eur

Virumaa Naiste Tugikeskus 35 000,04 eur

Võrumaa Naiste Tugikeskus koos filiaaliga Põlvamaal 45 010 eur

Naiste Tugi-ja Teabekeskus (Tartu naiste Varjupaik) 46 000 eur

Eesti Naiste Varjupaikade Liit (Tallinna naiste tugikeskus) 33996,04 eur

Eelarve jagunes järgmiselt:

Koostööpartneriteks olid Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik, kes osutas teenust Ida-Virumaal, Jõgevamaa Naiste Tugikeskus, kes osutas teenust Jõgevamaal, Järvamaa Naiste Tugikeskus, kes osutas teenust Järvamaal ja Raplamaal, Läänemaa Naiste Tugikeskus, kes osutas teenust Läänemaal ja Hiiumaal, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, kes osutas teenust Tartumaal, Valgamaa Naiste Tugikeskus, kes osutas teenust Valgamaal, Viljandimaa Naiste Tugikeskus, kes osutas teenust Viljandimaal, Virumaa Naiste Tugikeskus, kes osutas teenust Lääne-Virumaal ja Võrumaa Naiste Tugikeskus, kes osutas teenust Põlvamaal ja Võrumaal.

Eesti Naiste Varjupaikade Liit käivitas uue naiste tugikeskuse töö Tallinnas.

2016. aastal pöördus ühisprojektis osalevatesse tugikeskusesse kokku 1190 naist kellel oli kokku 1256 alaealist last. Neist 991 naist olid eestikeelsed, 194 venekeelsed ja 5 naisega suheldi inglise keeles.

Neist 1088 naist olid kogenud psühholoogilist, 736 füüsilist, 560 majanduslikku ja 211 seksuaalset vägivalda lähisuhtes.

Lisaks pöördus 43 naist, kes olid kogenud seksuaalvägivalda ja 8 inimkaubanduse ohvrit või prostitutsiooni kaasatud naist.

Naistele pakuti 1873 korral telefoninõustamist, 1639 korral juhtumipõhist nõustamist, 1225 korral psühholoogilist nõustamist/psühhoteraapiat ja 1066 korral juriidilist abi.

Psühholoogilist abi/psühhoteraapiat said  355 naist kokku  2220 tundi  ja juriidilist abi 279 naist kokku 1637 tundi.

Ööbimist vajasid naised 114 korral, nad viibisid varjupaigas kokku 5342 ööd. Neil oli kaasas kokku 142 last, kes viibisid varjupaigas kokku 6524 ööd.

Pöördumisi kokku oli 6030.

2016. aastal pöördus ENVL Tallinna Naiste Tugikeskusesse 186 naist kellel oli kokku 161 alaealist last. Neist 125 naist olid eestikeelsed, 60 venekeelsed ja 1 ingliskeelne.

Neist 171 olid kogenud psühholoogilist, 104 füüsilist, 73 majanduslikku ja 24 seksuaalset vägivalda lähisuhtes.

Lisaks pöördus tugikeskusesse 6 naist, kes olid kogenud seksuaalvägivalda ja 1 prostitutsiooni kaasatud naine.

Naistele pakuti 328 korral telefoninõustamist, 609 korral juhtumipõhist nõustamist, 40 korral psühholoogilist nõustamist/psühhoteraapiat ja 67 korral juriidilist abi.

Psühholoogilist abi/psühhoteraapiat said 20 naist kokku 86 tundi  ja juriidilist abi 17 naist kokku 103,5 tundi.

Ööbimist vajas 15 naist, kes viibisid varjupaigas kokku 860 ööd. Neil oli kaasas kokku 18 last, kes viibisid varjupaigas kokku 1243 ööd.

Lisaks pakuti naistele võlanõustamist, abi transpordil, laste hoidmisel ja tegeleti eraldi varjupaigas elavate lastega.

Projekti raames tagati 13 maakonnas kõigile tugikeskusesse pöördunud vägivalla ohvritele esmane kriisinõustamine ja  juhtumipõhine nõustamine, mis koosnes eelkõige ohvri emotsionaalsest toetamisest; tema vajaduste väljaselgitamisest; ohvrile tema õiguste ja abisaamise võimaluste selgitamisest nii tugikeskuses kui väljaspool seda;  vajadusel turvaplaani koostamisest; ning ohvri (vajadusel ka tema laste) jõustamisest. Vajaduse korral abistasime naisi erinevate asutustega suhtlemisel ja asjaajamistes. Naistega, kes ei vajanud majutusteenust, toimusid kohtumised vastavalt kokkulepetele. Vastavalt vajadusele olid tugikeskuste töötajad toeks suhtlemisel lastekaitse, politsei, ohvriabi, prokuratuuri ja kohtuga.

Vajadusel pakuti naistele ja lastele turvalist majutust. Tugikeskuste telefonile vastamine ja ohvrite vastuvõtt turvakodusse oli tagatud ööpäevaringselt 365 päeva aastas

Tagatud oli  ka psühhoteraapia ja juriidilise nõustamise teenus.

Projekti elluviimisele eelnesid konsultatsioonid kõigi naiste tugikeskustega eesmärgiga esitada ühisprojekt, mis kataks kõik maakonnad ja tagaks ühtlase kvaliteediga tugikeskuse teenuse osutamise üle Eesti. Kuna kolm tugikeskust ennast sellest protsessist taandasid, sõlmiti kümne organisatsiooni vaheline kokkulepe ühistaotluse esitamiseks tugikeskuse teenuse pakkumiseks kolmeteistkümnes maakonnas.

Projekti tegevuste elluviimisele eelnesid kõigis tugikeskustes lepingute sõlmimine töötajate ja vabatahtlikega, rendilepingute sõlmimine või pikendamine. Teenuse osutamise lepingute sõlmimine psühhoterapeudi või psühholoogi ja juristiga

Kolmes maakonnas (Raplamaal, Hiiumaal ja Tallinnas) oli tegemist uue tugikeskuse töö käivitamisega, mis eeldas vajalike ruumide ja töötajate leidmist ja koostöövõrgustiku aktiveerimist. Täpsemalt on vastavaid tegevusi kirjeldatud partnerite aruannetes.

Projekti juhtis vabatahtliku tööna Eha Reitelmann.

Kõigi projektis osalenud tugikeskused soovisid oma tööd jätkata ka uuel aastal. Selleks esitati novembris pakkumised 2017. aastal naiste tugikeskuse teenuse osutajate leidmiseks välja kuulutatud riigihanke esimeses voorus. Kuna kõik tugikeskused tajusid oma suurt vastutust vägivalda kogenud naiste ees, siis esitati pakkumised sellises mahus, mis oleks taganud kvaliteetse naiste tugikeskuse teenuse jätkamise. Pakkumised ületasid paljudes maakondades seetõttu hanke tingimustes seatud piirmäärasid. Kahjuks tunnistati esitatud pakkumused projektis osalenud tugikeskuste tegevuse jätkamiseks üheksas maakonnas hanke tingimustele mittevastavaks. 

Tulenevalt naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks eraldatud ressursside kogumahu vähenemisest ligi 100 tuhande euro võrra ja Sotsiaalkindlustusameti asjatundmatust riigihanke korraldusest, mis ei arvestanud seni väiksema elanike arvuga maakondades teenuseid osutanud organisatsioonide kogemustega, on aruande esitamise ajaks täiemahulise tugikeskuse teenuse osutamise lõpetanud ENVL Tallinna Naiste Tugikeskus ja viis projektipartnerit (Järvamaa NT, Läänemaa NT, Viljandimaa NT, Virumaa NT ja Võrumaa NT), kes ei suuda enam rahapuudusel pakkuda majutusteenust ning tasuta psühholoogilist ja juriidilist nõustamist.

MTÜ-na jätkatavad kõik organisatsioonid oma tegevust, võimalusel pakutakse vabatahtlikus korras naistevastase vägivalla ohvritele esmast nõustamist ja kriisiabi ning juhtumipõhist nõustamist.

Riigihankes osalesid lõpptulemusena edukalt neli projektipartnerit kümnest- Ida-Virumaa NTV, Jõgevamaa NT, Valgamaa NT ja Naiste Tugi-ja Teabekeskus. Neist kahel on naist tugikeskuse teenuse osutamiseks sõlmitud leping Sotsiaalkindlustusametiga kaheks aastaks ja kahel üheks aastaks.

Sotsiaalministeerium toetas 2016. aastal  106797,73 euro suuruse täiendava riigieelarvelise eraldisega vägivalla ohvritest naistele ja nende lastele psühholoogilise ja juriidilise nõustamise pakkumist ühisprojektis osalevates 10 naiste tugikeskuses.

Eraldise summa jaguneb naiste tugikeskuste vahel alljärgnevalt:

Eraldise summa jaguneb naiste tugikeskuste vahel alljärgnevalt:

Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik 11672,11 eurot.

Järvamaa Naiste Tugikeskus 9057,02  eurot, filiaal Raplamaal 6818,32 eurot.

Jõgevamaa Naiste Tugikeskus 10011,34 eurot.

Läänemaa Naiste Tugikeskus 9100,81 eurot, filiaal Hiiumaal 4705 eurot

Naiste Tugi- ja Teabekeskus 10179,84 eurot.

Valgamaa Naiste Tugikeskus 8793,99 eurot.

Viljandimaa Naiste Tugikeskus 8810,68 eurot.

Virumaa Naiste Tugikeskus 8696,01 eurot.

Võrumaa Naiste Tugikeskus 9526,92 eurot, filiaal Põlvamaal 4705 eurot.

Tallinna Naiste Tugikeskus  4720,69 eurot.

Eraldise toel said kokku 199 naist psühholoogilist nõustamist ja 181 naist juriidilist nõ

ustamist.

Projekti juhtis vabatahtliku tööna Eha Reitelmann.

Riigikogu fraktsioonid toetasid 2016. aasta riigieelarvest 50 000 euroga naiste tugikeskustes psühholoogilise ja juriidilise nõustamise teenuse osutamist ja tugikeskuste koostööd.

Kõigi tugikeskuste esindajad otsustasid 19. veebruaril 2016 toimunud arutelu järel jaotada toetuse tugikeskuste vahel järgmiselt:

Ida-Virumaa NTK                                                        2812,50

Järvamaa NTK + Raplamaa                              5625

Jõgevamaa NTK (1)                                                 2812,50

Läänemaa NTK + Hiiumaa                                 4218,75

Pärnumaa NV + Saaremaa                                4218,75

Tallinna Naiste Kriisikodu                                    2812,50

ENVL Tallinna Naiste Tugikeskus                  2812,50

Tartu NV (1)                                                                   2812,50

Tähtvere Avatud Naistekeskus                        2812,50

Valgamaa NTK                                                            2812,50

Viljandimaa NTK                                                        2812,50

Virumaa NTK (1)                                                        2812,50

Võrumaa NTK + Põlvamaa                                5625

ENVL-ile tugikeskuste koostöö korraldamiseks jäänud 5000 eurost kasutati 2500 eurot oktoobrikuus korraldatud tugikeskuste töötajate baaskoolituste läbiviimiseks ja ülejäänud summa sidekulude jm jooksvate kulude katmiseks.

Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud 38219,58 eurose lepingu alusel korraldasime 2016. aasta aprillist detsembrini naistevastase vägivalla ohvrite tugitelefoni 1492 tööd.

Projekti juhtis vabatahtliku tööna Eha Reitelmann.

Tugitelefonile 1492 laekunud kõnede arv aruandeperioodil  kokku oli 509

Helistajatest olid 447 naised, 62 mehed.

Eestikeelseid kõnesid oli 401, venekeelseid kõnesid 106, ingliskeelseid 2.

Pöördumistest olid 213 Tallinnast või Harjumaalt, ülejäänud teistest maakondadest või teadmata asukohaga.

343 pöördumist olid seotud konkreetse vägivalla ohvriga, neist 288 puhul oli pöördujaks ohver ise, 45 juhul ohvri lähedased ja 10 juhul mõni spetsialist.

Kuuel juhul oli tegemist meessoost ohvriga, ülejäänud juhtudel oli vägivalla ohvriks naine.

Vägivalla juhtumitest 300 olid seotud psühholoogilise, 197 füüsilise, 116 majandusliku ja 27 seksuaalse vägivallaga lähisuhtes.

Vägivallatsejaks oli 166 juhul partner, 87 juhul ekspartner, 10 juhul isa või ema ja 19 juhul poeg või tütar.

12 juhul oli tegemist seksuaalvägivallaga väljaspool lähisuhet