Naiste tugikeskuste klientide uuring toimus kombineeritud meetodina. Esimene meetod sisaldas teenusega rahulolu küsitlust. Küsitlusankeedid täideti kas paberkandjal või veebis. Uuringus osalemine oli naistele vabatahtlik ning anonüümne.

Kokku laekus 74 ankeeti ja veebiküsitluse vastust üheksast tugikeskusest (Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne, Rapla Viljandi, Virumaa, Võrumaa ja Pärnu tugikeskusest). Viis naist tugikeskusesse pöördunud naist olid helistanud ka tugitelefonile 1492.

Täiendava meetodina viidi läbi 20 poolstruktureeritud personaalintervjuud tugikeskuse teenuseid kasutanud naisega.

Uuringu põhilised tulemused olid järgmised:

• Naiste teadlikkus tugikeskustest ja seal pakutavatest teenustest on tagasihoidlik. Andmetest ilmnes, et pigem teati tugikeskuste olemasolust suurlinnades kui väikestes linnades. Vähene informeeritus ja eelarvamuslik suhtumine tugikeskuste (varjupaikade) tegevusse võib olla takistuseks naiste pöördumisel keskusesse.
• Naised olid väga rahul tugikeskusest saadud abiga. Nad olid üllatunud neile pakutud abi mitmekülgsusest ja heast kvaliteedist. Naiste sõnul aitasid tugikeskuse teenused enda ja laste vaimset tervist parandada, tõsta enesekindlust ja motivatsiooni võtta elus ette radikaalseid muutusi (nt lahutus, elu- ja töökohavahetus, kohtusse pöördumine) ning väljuda vägivallaringist.
• Ehkki naiste arvamus majutusteenuse kohta oli väga hea, soovisid osad naised, et turvakodu võiks pakkuda veelgi rohkem turvalisust (nt paiknemine rahulikumas piirkonnas, ohunupp hädaolukorra puhul).
• Naised tähtsustasid erinevate teenuste kättesaadavust ühest asutusest. Nende arvates on väga oluline, et tugikeskus pakku kompleksteenust. Vastasel korral langeks teenuste kvaliteet ning kättesaadavus.
• Naiste hinnangul on tugikeskused väga vajalikud asutused vägivalla all kannatavate inimeste aitamisel ning selliseid võiks Eestis olla rohkem. 

Uuringuraportiga saad tutvuda siin