01.03.2017 Ettepanekud naistevastase vägivalla teemalise täiendkooltiuse kava kohta
Saatsime koos ENÜ Sihtasutusega Sotsiaalministeeriumile ettepanekud naistevastase vägivalla teemalise täiendkoolituse kava kohta
Ettepanekud ohvriabi seaduses ette nähtud naistevastase vägivalla teemalise täiendkoolituse kava kohta
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja Eesti Naiste Varjupaikade Liit on korraldanud naiste tugikeskuste töötajatele naistevastase vägivalla alaseid baas- ja täiendkoolitusi alates 2006. aastast kokku mahuga üle 1000 tunni. Oleme eesti keelde tõlkinud nii Istanbuli konventsiooni ja selle seletuskirja kui EN soovituslikud miinimumstandardid ning neid tutvustanud erinevatele sihtgruppidele. Oleme oma koolituste kavasid koostades lähtunud nii rahvusvahelistest eeskujudest kui tugikeskuste töötajate üle 10-aastase praktilise töö käigus ilmnenud vajadustest. Alljärgnevad ettepanekud tuginevad meie senistele kogemustele.
Teeme 22. veebruaril meile arvamuse avaldamiseks saadetud koolituskava muutmiseks järgmised ettepanekud:
1. Koolituse maht
Kuna koolituse maht on ajaliselt väga piiratud, siis peame liiga ajamahukaks inimkaubanduse,
prostitutsiooni jm Eestis vähe levinud praktikate käsitlemist eraldi koolitusmoodulina. Mõistame koolituskava koostamise eest vastutava ametniku isiklikku pühendumust sellele temaatikale, kuid leiame, et antud koolituse kontekstis ei ole need teemad primaarsed.
Eesti Naiste Varjupaikade Liit on kogunud naiste tugikeskustest ühtse vormi alusel statistilisi andmeid alates 2009. aastast. Nende andmete kohaselt on inimkaubanduse või prostitutsiooni kogemus tugikeskuste klientuuri hulgas marginaalsel hulgal naistest- 2016. aastal abistatud 1990 naisest olid sellega kokku puutunud 8 naist, 2016. aastal abistatud 1763 naisest 5 naist, 2014. aastal abistatud 1617 naisest 7 jne. Samas on meil olemas riiklikult stabiilselt rahastatud süsteem prostitutsiooni kaasatud isikute ja inimkaubanduse ohvrite abistamiseks.
Oleme seisukohal, et ministri määrusega kehtestatav koolituskava naiste tugikeskuse teenust osutavatele isikutele peaks andma põhiteadmised konkreetselt selle teenuse sihtgrupiga töötamiseks ja tuginema seniste naiste tugikeskuste rohkem kui 10 aastasele praktikale.
Eesti Naiste Varjupaikade Liit koos partneritega arendas Põhja- ja Baltimaade pilootprojekti raames Eestis välja seksuaalse ekspluateerimise eesmärkidel kaubitsetud naiste abistamise teenuse, ENÜ on korraldanud mitmeid vastavateemalisi koolitusi ja kindlasti ei soovi me vaidlustada inimkaubanduse ja prostitutsiooni või muude kahjulike praktikate teemalise teadlikkuse tõstmise vajalikkust iseenesest.
Kui koolituskavasse lisada spetsiifilisi väiksemaid haavatavaid gruppe puudutavaid teemasid, siis tuleks käsitleda võrdselt kõiki erinevaid sihtgruppe, mitte aga tõsta esile neist mõned üksikud. Sel juhul peaks olema kindlasti eraldi kajastatud puudega naiste abistamine (keda on tugikeskuste klientuuri hulgas olulisel määral), samuti eakate naiste probleemid, teistest rahvusest ja kultuuridest naiste abistamise eripärad, erinevate usuliste veendumustega naiste abistamine, erineva seksuaalse orientatsiooniga naiste abistamine jne jne.
Nagu ütlesime välja juba 10. veebruaril toimunud kohtumisel, peame kõigi nende teemade käsitlemist väga oluliseks, kuid leiame, et seda ei saa teha baasteadmiste arvelt , seetõttu soovitame seda teha eraldi koolitustena.
Arvestades konkreetse täiendkoolituse väga piiratud ajamahtu, ei näe me vajadust ega võimalust antud mooduli lülitamiseks naiste tugikeskuste teenust osutavate isikute kohustusliku täiendkoolituse kavasse, seda enam, et inimkaubanduse teemalised koolitused on juba eraldi tegevusena ette nähtud VESis.
Kui koolituse ajalist mahtu on siiski võimalik suurendada, siis soovitame vastavas moodulis käsitleda kõigi eelpool loetletud erinevate vähemusgruppide naiste abistamise spetsiifikat.
2. Ettepanekud esimese mooduli kohta
Teeme ettepaneku kasutada järgmist sõnastust:
Mooduli eesmärk:
Osaleja tunneb naistevastase vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse mõisteid, saab aru naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest ja selle seostest soolise ebavõrdsusega, teab selle vägivalla eripärasid, vorme, liike ja levikut.
Õpieesmärgid:
Mooduli lõpuks osaleja:
- Tunneb naistevastase vägivalla mõistet.
- Teab naistevastase vägivalla erinevaid vorme ja liike.
- Mõistab, et naistevastane vägivald on ühiskondlik ja majanduslik probleem ning inimõiguste rikkumine.
- Tunneb soolise võrdõiguslikkuse temaatikaga seotud põhimõisteid
- Saab aru soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest ja naistevastasest vägivallast kui soolistatud nähtusest
- Teab riigi rahvusvahelisi kohustusi naistevastase vägivalla ennetamisel ja tõkestamisel.
- On kursis naistevastase vägivalla levikuga Eestis ja maailmas.
Õppesisu:
- Inimõigused.
- Mõisted: sooline võrdõiguslikkus, bioloogiline ja sotsiaalne sugu, soosüsteem, sooideoloogia, soonormid. Naistevastane vägivald, sooline vägivald.
- Naistevastase vägivalla erinevad vormid ja liigid: füüsiline, psühholoogiline, majanduslik ja seksuaalne vägivald; ahistav jälitamine, perevägivald, paarisuhtevägivald, prostitutsioon, inimkaubandus, suguelundite moonutamine, sundabielud, nn au nimel tehtavad kuriteod.
- Sooline võrdõiguslikkus/sooline ebavõrdsus. Naiste diskrimineerimine, naiste ja meeste erinev staatus ühiskonnas, selle ajaloolis-kultuurilised põhjused, naiste ja meeste sotsiaal-kultuuriliselt määratud käitumisviisid, sooline sotsialiseerimine, soosuhete konstrueerimine, traditsioonilised soorollid ja soorolliootused, müüdid ja soostereotüübid, millele naistevastane vägivald tugineb.
- Vägivalla seos soosüsteemi ja soolise ebavõrdsusega.
- Rahvusvaheline õigusruum ja koostöö: CEDAW konventsioon, Istanbuli konventsioon, Inimkaubandusevastane EN konventsioon, Pekingi platvorm jne. ÜRO, Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu tegevus naistevastase vägivalla ennetamisel ja tõkestamisel.
Soovitusliku kirjanduse juures lisada link veebilehele www.haridusjasugu.ee ja ENÜ naistevastase vägivalla teemalehele http://www.enu.ee/naistevastane-vagivald/
Samuti lisada link eestikeelsele Pekingi tegevuskavale, mis hetkel on kättsaadav ainult ENÜ veebilehel.
3. Ettepanekud teise mooduli kohta
Teeme ettepaneku kasutada järgmist sõnastust:
Mooduli pealkiri:
Naistevastane perevägivald. Laps peres aset leidva vägivalla ohvri ja tunnistajana.
Õpieesmärgid:
Mooduli lõpuks osaleja:
- Mõistab paarisuhtes ja peres toimivaid võimusuhteid ja nende mõju vägivalla toimumisele.
- Mõistab ohvri käitumist vägivaldses paarisuhtes, põhjusi, miks ohver ei lahku suhtest.
- On teadlik vägivalla mõjust ohvri tervisele, toimetulekule ja suhetele.
- On teadlik vägivallatseja karakteristikutest, motiividest, käitumisstrateegiatest ja põhjendustest vägivallatsemisele.
- Oskab hinnata vägivallatseja ohtlikkust olemasoleva info põhjal.
- Mõistab, millist mõju avaldab perevägivald, sh selle pealt nägemise lapsele (sh mõistab, et laps, kes näeb pealt perevägivalda, on vägivalla ohver).
- Teab lapse õigusi ning iga inimese kohustust teavitada abivajavast lapsest.
- Teab, millised on perevägivallaga seotud hoiakud ja müüdid ning oskab neid kummutada.
- Oskab analüüsida iseenda hoiakuid ja suhtumist perevägivalda
Õppesisu:
- Mõisted: Paarisuhtevägivald, lähisuhtevägivald, koduvägivald, perevägivald, laste väärkohtlemine.
- Perevägivalla toimemehhanismid. Vägivaldne mentaliteet. Võimu ja kontrolli rakendamine suhtes. Vägivaldsest suhtest lahkumist takistavad tegurid. Vägivalla neutraliseerimine.
- Perevägivalda toetavad hoiakud ja väärarusaamad, nende roll vägivalla õigustamisel, vabandamisel ja kestmisel.
- Vägivalla mõju ohvri vaimsele, füüsilisele ja reproduktiivtervisele
- Vägivallatseja ohtlikkuse hindamine (riskihindamise küsimustikud, turvaplaan).
- Laste kaasatus perevägivalda (sh laps kui otsene ohver, pealtnägija, manipuleerimise vahend teise vanema väärkohtlemisel). Ohvri ja vägivallatseja kasvatusmeetodid.
- Perevägivalla mõju lapsele. Lapse huvid.
4. Ettepanekud neljanda mooduli kohta
Teeme ettepaneku see moodul kavast välja jätta.
Inimkaubanduse ja prostitutsiooni teemat võiks käsitleda eraldi kriminaalmenetluse juures. Soovitusliku kirjanduse loetelu võiks aga lülitada esimese mooduli juurde, samuti käsitleda naistevastase vägivalla vormide ja liikide juures naistega kaubitsemise, prostitutsiooni ja fiktiivabielude ning kahjulike traditsiooniliste praktikate teemasid süvendatult.
5. Ettepanekud viienda mooduli kohta
Teeme ettepaneku Õpiväljundite juurde lisada:
6. Ettepanekud seitsmenda mooduli kohta
Teeme ettepaneku jagada seitsmes moodul kaheks 10-tunniseks mooduliks, millest kummastki auditoorne töö moodustaks 8 tundi ja iseseisev töö 2 tundi ja mille nimetused oleksid „ Ohvri toetamine tsiviilmenetluses” ja „Ohvri toetamine kriminaalmenetluses”.
Ettepanek põhineb naiste tugikeskuste senisel praktikal, kus töötajatel on vägivalla ohvrite toetamise käigus igapäevane vajadus orienteeruda hästi nii tsiviil- kui kriminaalõiguse küsimustes ning omada selleks põhjalikke teadmisi. Seda kinnitas selgelt ka ENÜ eestvõttel 2017. aasta veebruaris TÜ soouuringute lektor Kadri Soo poolt läbi viidud tugikeskuste töötajate uuring.
Selleks vajalik ajaressurss on võimalik leida, jättes koolituskavast välja inimkaubanduse ja prostitutsiooni teemale pühendatud mooduli. Tsiviilmenetlust käsitlevas osas oleks võimalik põhjalikumalt käsitleda ka laste õigusi ja huve.
Moodul „Ohvri toetamine tsiviilmenetluses”
Mooduli eesmärk:
Osaleja tunneb tsiviilmenetluse eripärasid ning naiste tugikeskuse teenuse osutaja võimalusi ohvrit ja tema lapsi toetada.
Õpieesmärgid
Mooduli lõpuks osaleja:
- Mõistab tsiviilmenetluse peamisi eripärasid naistevastase vägivalla juhtumite puhul.
- Oskab ohvrit menetluse käigus toetada või sobivat toetust vahendada.
- Oskab anda ohvrile vajalikku infot kehtivates seadustes sätestatu kohta.
- Oskab aidata ohvril taotleda riigi õigusabi, menetlusabi.
- Oskab ohvrit juhendada avalduse koostamise osas (maksekäsu kiirmenetlus, elatise hagiavaldus, abielulahutuse hagiavaldus jne).
- Suudab ohvrile anda teavet riigilõivudest avalduste esitamisel kohtusse.
- Suudab aidata ohvril koguda tõendeid.
- Oskab anda ohvrile ajakohast informatsiooni tema õigustest ja kohustustest laste hooldusõiguse küsimuses.
- Oskab anda ohvrile teavet tema õiguste ja kohustuste osas seoses ühisvaraga ja kaasomandiga.
- Suudab abistada ohvrit suhtlemisel kohtutäituritega, võlausaldajatega.
- Teab, millised on kohaliku omavalitsuse kohustused ja õigused lastega seotud kohtuvaidlustes
- Tunneb lastekaitseseadust ja laste õiguste konventsiooni, oskab anda ohvrile ja tema lapsele teavet lapse õiguste kohta
- Suudab olla ohvril kõrval menetluse raames nõustajana
Õppesisu:
- Tsiviilmenetluse eripärad naistevastase lähisuhtevägivalla juhtumitel.
- Lapse õigused ja huvid.
- Abielu lahutamine (lahutamise võimalused, lahutuse hagi esitamine kohtusse ja menetluse eripärad). Varasuhted abielus (ühisvara, lahusvara, vara juurdekasvu arvestus), abieluvaraleping.
- Vanemate hooldusõigus laste suhtes (ühine hooldusõigus, osaline otsustusõigus, vanemate õigused ja kohustused, piirangud), menetluse eripärad.
- Ülalpidamiskohustused (alaealine laps, abikaasa, alla 3. aastast last kasvatav naine).
- Lastekaitseseadus (lapse õigused ja kohustused, hädasolevast lapsest teavitamine, KOV roll).
- Kaasomandi lõpetamine
- Ühise kooselu jooksul võetud laenud, käendused ning nendega seotud kohustused.
- Ohvri toetamise võimalused tsiviilmenetluses.
- Juhtumite analüüs
Soovituslik kirjandus:
Lastekaitseseadus
Laste õiguste konventsioon
Tsiviilkohtumenetluse seadustik.
Perekonnaseadus
Võlaõigusseadus
Riiklike peretoetuste seadus
Ahas, E. (2011). Lähisuhte vägivallast ja lähenemiskeelust.
Bamberg, K. (2014). Õigusrikkumiste lõpetamiseks ja tõkestamiseks kohaldatavad eraõiguslikud kaitsevahendid elu, tervise ning isikuõiguste kaitseks. Tartu: Tartu Ülikool.
Moodul „Ohvri toetamine kriminaalmenetluses”
Mooduli eesmärk:
Osaleja tunneb kriminaalmenetluse eripärasid ning naiste tugikeskuse teenuse osutaja võimalusi ohvrit ja tema lapsi toetada.
Õpieesmärgid
Mooduli lõpuks osaleja:
- Teab kriminaalmenetluse algtõdesid naistevastases vägivallas;
| 
