Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Tegevus Uudised

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

 

Uudised

10.07.2017 ENVL seisukohad järgmise Norra toetuste programmiperioodi kohta

27. juunil korraldas Sotsiaalministeerium järgmise Norra toetusprogrammi perioodi tegevuste arutelu, kuhu olid kutsutud valikuliselt ka mõned mittetulundusühingud. 

Eesti Naiste Varjupaikade Liit, kes viis eelmisel programmiperioodil läbi eeldefineeritud projekti " Developing services for victims of domestic violence, strengthening co-operation between different institutions and raising awareness among victims and the general public " , milles said kasu kõik sel ajal Eestis tegutsenud naiste tugikeskused, kutsutute ringi ei kuulunud.

Peale väljastpoolt tulnud sekkumist küsis Sotsiaalministeerium siiski ka meilt arvamust arutelu all olnud küsimustes. Saatsime neile alljärgnevad vastused esitatud küsimustele:

1.    In your opinion, what is the ONE main challenge – at the local or regional level – that remains inadequately addressed by national or EU funding in the sector?

 Peamiseks probleemiks Eestis on killustatud, alarahastatud ja erineva lähenemisega süsteem ohvrite abistamisel ja vägivallatsejatega tegelemisel.

Süsteem ei ole terviklik, mõned osad sellest puuduvad (vägivallatsejatele suunatud pikaajalised programmid) või on nõrgalt arenenud (vägivalda kogenud/pealt näinud laste nõustamine), piirkondlikult on üle Eesti tase väga erinev.

Institutsioonides ja organisatsioonides töötavad väga erineva ettevalmistuse ja tasemega spetsialistid, liiga vähe on spetsialiseerumist. See kehtib nii politsei, kohtu, riikliku ohvriabi, naiste tugikeskuste, lastekaitse, psühholoogilise abi, sotsiaalabi kui  meditsiinisüsteemi kohta.

Sagedasti toimub vägivalla ohvrite teisene ohvristamine süsteemi poolt. Näiteks kulub naiste tugikeskustel väga palju ressursse kohtu- ja lastekaitsesüsteemiga võitlemisele ja vägivalla ohvritest naiste kaitsmisele hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlustes, kus ei arvestata isa vägivaldsust kui last kahjustavat faktorit. Samuti ei arvesta tsiviilkohtumenetlus käimasoleva kriminaalmenetlusega.

2.      Which three (3) main factors (causes) contribute to the existence of the main challenge identified under question No 1?

 1. Pikaajalise strateegia ja selgete eesmärkide puudumine nii riiklikul kui kohalikul tasandil, Teenuste projektipõhisus ja riiklik poliitika hangetega võimalikult odavate ja seetõttu madalakvalitteediliste  sotsiaalteenuse sisseostmiseks.

Lühiajaliste projektidega kaasneb läbimõtlematus ja ebakindlus nii teenuseosutajate kui abivajajate jaoks. Teenuseosutajad vahetuvad tihti, mis jätab ohvrid kvaliteetse abita. Oma ala spetsialistide jaoks tähendab see  pikaajalise perspektiivi puudumist, mis ei aita teenuste kvaliteedi arengule kaasa. Vägivalla ohvrite jaoks tähendab see suuremat taasohvristamise kogemise võimalust kogemusteta ja vajalike teadmisteta teenuseosutajate poolt. 

2. Toimuvad pidevad kärped ja ümberkorraldused kõigis riiklikes süsteemides, mis suurendavad regionaalset ebavõrdsust.

Riik lahkub maapiirkondadest, teenused jäävad seal elavatele inimestele üha raskemini kättesaadavaks. Järjest rohkem ülesandeid pannakse kohalikele omavalitsustele, kellel puudub nende täitmiseks võimekus ja kompetents. Teenuste osutamine koondatakse suurematesse linnadesse, mille tõttu jääb teenus kättesaamatuks maapiirkondades elavatele inimestele  

3. Soopõhisest vägivalla olemusest arusaamise  ebapiisavus otsustustasandil - poliitikute ja riigiametnike hulgas. Samas ei arvestata kolmanda sektori ekspertide seisukohti, ekspertide kaasamine on enamasti formaalne, mitte sisuline. 

 3.    In your opinion, what problems exist related to the accountability/transparency of institutions in this sector?

 Välisrahastuse toel üles ehitatud teenuste süsteemide rahastamist ei võta riik üle, need lastakse hävida. Mõne aja pärast kasutatakse uusi (välis)vahendeid sama või sarnase teenuse üles ehitamiseks. Riigiametnikel ja poliitikutel puudub laiem vaade ja vastutustunne oma otsuste tagajärgede eest.  

Andemeid vägivalla kohta on vähe, andmeid ei koguta ühtse süsteemi alusel, eri institutsioonides ja organisatsioonides on see täiesti erinev.

Näiteks seoses naiste tugikeskuste teenuse muutmisega riiklikuks teenuseks lõppes 2017. aastal alates 2009. aastast tugikeskustes toimunud andmete kogumine vägivalla ohvrite ja nende poolt kogetud vägivalla kohta. 

 4.    What three (3) solutions would you propose to solve the challenge identified under question No 1?

 

1.      Spetsialistide täiendkoolitus.

Vajalik on ühtse lähenemise kujundamine soopõhisele ning perevägivallale kõigi vägivalla ohvrite ja vägivallatsejatega tegelevate eri valdkondade spetsialistide seas ning igas valdkonnas spetsialistidele vajalikuks sekkumiseks spetsiifiliste teadmiste ja oskuste andmine.

Igas spetsialistide grupis (nt lastekaitsetöötajad, KOV sotsiaaltöötajad, perearstid, piirkonnapolitseinikud, psühholoogid, lastepsühholoogid, advokaadid, kohtunikud) tuleb koostada soopõhise vägivalla asjatundjate poolt täiendkoolituse programm ja korraldada koolitused, mille peavad kohustuslikus korras läbima kõik juba töötavad spetsialistid, kes oma igapäevatöös vägivalla ohvrite või vägivallatsejatega kokkku puutuvad ja kes ei ole läbinud ülikoolis vastavat ainet.

Ainult meedikutele täiendkoolituse korraldamine ei lahenda probleeme.

 

2.      Riigi poolt abiteenuste tagamine vägivalda kogenud naistele ja lastele

Vägivalda kogenud naistele tuleb tagada eelmisel Norra toetuste perioodil välja arendatud ja nüüd ka ohvriabi seaduses ette nähtud naiste tugikeskuse riiklik teenus ühtlase kvaliteediga ja täies vajalikus mahus kõigis Eesti maakondades.

Teenus peab sisaldama vastavalt konkreetse ohvri vajadusele nii psühholoogililst nõustamist kui pikaajalist psühhoteraapiat, samuti juriidilist nõustamist, sh kohtus esindamist. Kõiki teenuseid peab olema võimalik saada mahus, mis võimaldab ohvril täielikult vägivallaringist väljuda ja soovi korral samas maakonnas, kus ohver elab, mitte ainult suuremates linnades.

Teenuse juurde peab lahutamatult kuuluma ka lapse psühholoogiline nõustamine ja vajadusel pikaajaline psühhoteraapia, mis oleks kättesaadav lapse kodumaakonnas, mitte ainult suuremates linnades .

Praegu on paljudes maakondades laste nõustamine ebapiisav või puudub täiesti,  kõige haavatavamas olukorras on vägivalda pealt nägevad lapsed juhtudel, kui ei ole algatatud kriminaalasja ja puudub võimalus kasutada ohvriabi ressursse laste nõustamise rahastamiseks.

Naiste tugikeskuse teenus peab muutuma täisväärtuslikuks osaks riiklikust ohvriabi süsteemist, see ei tohi tulevikus olla hanke korras odavamalt pakkujalt sisse ostetud, vaid asjatundlikud spetsialistid tuleb teenuse osutamiseks tähtajatu lepinguga tööle võtta.

Et tagada teenuse osutamine väljaspool suuremaid keskusi, tuleb vägivalla ohvritega töötamiseks välja koolitada uusi spetsialiste.

 

3.      Vägivallatsejatele suunatud programmi käivitamine

Käivitada tuleb kvaliteetne pikaajaline riiklik programm vägivallatsejatele, mis sisaldaks nii grupitööd kui individuaalteraapiat.

Selleks tuleb põhjalikult välja koolitada vajalik hulk spetsialiste, mõelda läbi programmi korraldus ja tagada sisuline koostöö ohvreid abistavate süsteemidega. Samuti tuleb programmi jätkusuutlikkuse tagamiseks pikaajaliselt planeerida selle toimimimiseks vajalikud finantsvahendid. Oleme seiskukohal, et vägivallatsejate programmi rahastamisel tuleb kasutada olulisel määral vägivallatsejate omaosalust, kuid riik peab sellesse samuti panustama.

 

Soovitame rakendada Norra toetusprogrammi projektide rahastamisel põhimõtet, et kõigi edukalt käivitatud teenuste puhul tuleb garanteerida nende jätkusuutlik tegutsemine ja finantseerimise Eesti riigi poolt täies vajalikus mahus (vähemalt 5 aasta jooksul).

 

Thematic working groups covered in the Blue Book of the Financial Mechanism: 

ü  Children and youth at risk & education sector -  Programme areas 8 (page 23) and 9 (page 25)

ü  Gender equality and domestic violence issues – Programme areas 4 (page 13) and 22 (page 57)

ü  Public health – Programme area 6 (page 19)

ü  Cultural heritage protection – Programme area 14 (page 39)

 

Blue Book: http://eeagrants.org/content/download/12185/160146/version/1/file/FMO_160376+Blue+Book+Final+Update_2016_V03.pdf

 

Tagasi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

...