Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Tegevus Uudised
KKK

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

 

KKK

Kuidas lahutada abielu?

 

Abielu saab lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel perekonnaseisuasutuses või notari juures, vaidluse korral ka kohtus.

 

Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Lahutamiseks esitavad abikaasad isiklikult ühise kirjaliku eestikeelse avalduse ning abielu sõlmimist tõendava dokumendi. Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui abielukande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist. Enne avalduse esitamist tuleb tasuda riigilõiv

 

Notari juures lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel ühise avalduse alusel, mis täidetakse kohapeal. Kaasa on vaja võtta lahutajate isikut tõendavad dokumendid ja kui lahutatav abielu ei ole registreeritud rahvastikuregistris, abielu sõlmimist tõendav dokument.

 

Kui üks abikaasadest ei saa ühise avalduse esitamiseks mõjuval põhjusel isiklikult perekonnaseisuasutusse või notari juurde tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse. Kõik välisriigi dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde ja varustatud notari, vandetõlgi või konsulaarametniku kinnitusega tõlke õigsuse kohta.

 

Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tuleb tasuda.

 

https://www.eesti.ee/est/perekond/abielu/abielu_lahutamine

https://www.juristaitab.ee/et/mul-kusimus-perekonnasuhete-teemal/abielu-lahutamine

 

 

Kuidas taotleda lähenemiskeeldu?

 

Ajutine lähenemiskeeld

Perevägivalla juhtumi korral on ajutise lähenemiskeelu kohaldamine kahtlustatavale kiireim võimalus tõkestada isiku elu, tervise, vabaduse või rahu vastu suunatud vägivalla jätkumine. Ajutist lähenemiskeeldu saab kohaldada vaid alustatud kriminaalmenetluses tingimusel, et kannatanu taotleb ajutise lähenemiskeelu kohaldamist või vähemalt annab selle taotlemiseks oma kirjaliku nõusoleku, mis fikseeritakse kannatanu ülekuulamise protokollis. Kohus võib kohaldada süüdimõistetule lähenemiskeelu kriminaalkohtupidamise korras kannatanu taotlusel. Juhul, kui konkreetses juhtumis puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks, selgitatakse kannatanule õigust pöörduda lähenemiskeelu kehtestamiseks tsiviilkohtupidamise korras. https://wwwkriminaalpoliitika.rik.ee/et/perevagivalla-vorgustik/prokuror

 

Lähenemiskeeld tsiviilkohtumenetluses

Juhul kui lähisuhtevägivalla juhtumi puhul ei ole alustatud kriminaalmenetlust, kuid lähisuhte osapool vajab kaitset kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muude isikuõiguste rikkumise puhul, võidakse lähenemiskeeld kehtestada võlaõigusseaduse (§ 1055) alusel tsiviilkohtumenetluse korras. Kaitset vajav isik võib tsiviilkohtus nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist, eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude abinõude rakendamist.

 

Kuidas fikseerida vigastusi?

• Kui langete vägivalla ohvriks, siis peate kindlasti pöörduma arsti juurde, et vigastused õigel ajal fikseeritaks ja tehtaks vajalikud analüüsid. Vigastused võivad olla tõsisemad, kui Teile esmapilgul tundub. Arsti hinnangute abil saab tõendada Teie vastu toimepandud tegu ja kurjategija süüdi mõista. Pidage meeles, et mõnd analüüsi on võimalik teha ainult lühikese aja jooksul, sest vigastused võivad kaduda.

• Jälgige, et Teie vigastused traumapunktis või politseis dokumenteeritaks, sest ametlik kinnitus võib olla kohtuprotsessil kaalukas tõendusmaterjal. Isegi kui Te algul arvate, et tõendeid pole vaja, sest Te ei taha kohtuasja algatada, võib Teie arvamus hiljem muutuda.

• Kui Te veel kaalute politsei poole pöördumist, võiksite ise oma vigastusi pildistada või paluda teha seda kellelgi teisel (foto olgu värviline). Kuna mõni vigastus paraneb kiiremini, teine aeglasemalt, siis on vigastuse tekkeaega tihti raske tuvastada. Pildi tegemise aja saab aga kindlaks teha. Igal juhul on hea, kui pöördute võimalikult ruttu politseisse.

• Kui vägivallatsemine ei piirdu ühe korraga, siis pidage päevikut: märkige vägivallateod ja ähvardused kuupäeva kaupa üles.

• Hoidke alles arstitõendid jms