Naiste tugikeskuse teenused 2016

ENVL töötas 2013. aastal Norra toetusprogrammi eeldefineeritud projekti raames välja tugikeskuste ühise teenusekirjelduse, millest kõik tugikeskused oma töös juhindusid.  

2016. aastal värskendasid Eesti Naiste Varjupaikade Liitu kuuluvad tugikeskused teenusekirjeldust ja leppisid kokku järgmises teenusekirjelduses:

1.    Teenuse osutamise üldpõhimõtted

1.1   Teenuse osutamisel lähtume naistevastase vägivalla soolistatusest ning arvestame selle laiemat ühiskondlikku konteksti.

1.2   Teenuse osutamisel seame esikohale ohvri ja tema laste psühholoogilise/emotsionaalse ja füüsilise turvalisuse.

1.3 Teenuse osutamisel  järgime võrdse kohtlemise põhimõtet.

1.4 Teenuseid osutatakseerinevate organisatsioonide koostöös.

1.5 Teenust osutavad spetsialiseeritud MTÜd, kes on sõltumatud poliitilistest ja usulistest organisatsioonidest ja kellele see on põhikirjaliseks tegevuseks.

2       Üldnõuded turvalisusele

2.1 Tugikeskuse asukoht ei ole avalik.

2.2 Teenust osutatakse turvalises asukohas, kuhu on tagatud hea ligipääs ühistranspordiga.

2.3 Teenuse osutamisel  tagatakse  konfidentsiaalsus. Osa teenustest (eelkõige esmast ja juhtumipõhist nõustamist) on võimalik saada ka anonüümselt.

2.4 Teenuse osutamisel on ohvritele tagatud võimalus saada kogu vajalik abi ainult naissoost isikutelt.

2.5 Teenuse osutamiseks kasutatavatesse ruumidesse ei tohi kaasa võtta relvi, alkoholi, narkootikume ja muid elule ja tervisele ohtlikke asju ega käituda seal teisi isikuid häirival või ohustaval viisil. Tugikeskus sätestab täpsemad turvalisuse nõuded oma sisekorra eeskirjades

3       Naiste tugikeskuse liitteenus koosneb järgmistest komponentidest:

3.1 Ohvrile ja tema lastele ajutise turvalise majutuse tagamine

3.1.1 Majutusteenuse osutamisel pakutakse ohvrile ja temaga kaasas olevatele lastele kohad majutusüksuses, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele ja külaliskorterile kehtestatud nõuetele, v.a. nõuded külaliskorteri majutusruumide suuruse kohta.

3.1.2 Turvaline ajutine majutus tagatakse nendele ohvritele, kellel ei ole võimalik turvalisuse

kaalutlustel oma senisesse elukohta jääda ning kellel puuduvad muud ajutised alternatiivsed majutusvõimalused.

3.1.3 Majutusteenusele saabumine lepitakse eelnevalt kokku kohtumisel või  telefoni teel. Teenuse osutaja korraldab maakonna piires ohvri transpordi turvakodusse juhul, kui ohver vajab selleks abi ja transport ei ole tagatud teiste osapoolte (nt politsei) poolt.

3.1. 4 Majutusteenuse saamine korraldatakse koostöös kohaliku omavalitsusega isikutele, kes erivajadustest tulenevalt vajavad selleks kohandatud eluruume või igapäevaselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Muid tugikeskuse teenuseid osutatakse sellisel juhul kohas, kus ohver saab majutust või temaga kokku lepitud turvalises kohas.

3.1. 5 Majutusüksuses viibivad ohvrid korraldavad oma elu iseseisvalt  ja  on kohustatud järgima teenuse osutaja poolt kehtestatud sisekorra eeskirju. Kaasas oleva lapse eest vastutab majutusteenust kasutav ohver.

3.1. 6 Majutusteenust ei osutata isikutele, kesei nõustu, ei ole võimelised järgima kehtestatud sisekorra eeskirju või neid rikuvad ning võivad seetõttu olla ohtlikud endale ja teistele, (näiteks alkoholi või narkosõltuvuse, psühhoosi vm tõttu).

3.1. 7 Majutusüksus ei tohi paikneda samas hoones, kus osutatakse majutus- või nõustamisteenuseid muudele isikute gruppidele, (nt haiglad, hooldekodud, rehabilitatsioonikeskused).

3.1. 8 Majutusteenuse osutamiseks kasutatava hoone välisuks peab olema lukustatav. Majutusüksuse välisuks peab olema lukustatav, sellel peab olema kas uksesilm või kaamera, et näha, kes on ukse taga. Majutusüksuses peab olema tagatud hädaabi kutsumise võimalus.

3.1. 9 Ühte majutusruumi võib majutada kuni kaks täiskasvanud ohvrit. Kui ohvril on kaasas lapsed, siis samasse ruumi võib majutada teise  lastega naise ainult majutusteenust kasutavaohvri nõusolekul.

3.1.10 Koos emaga majutusteenusele saabuvate teismeliste poiste vastuvõtmise otsustab tugikeskuse juhataja juhtumipõhiselt. Vajadusel korraldatakse ajutine majutus koostöös kohaliku omavalitsusega.

3.1.11 Majutusteenust kasutavatele lastele peavad olema tagatud võimalused mängimiseks ja õppimiseks (sisustatud mängunurk ja õppimisnurk).

3.1.12 Majutusteenusele saabuvadohvrid varustatakse vajadusel esmavajalike hügieenitarvete, ravimite, toiduainete jm hädavajalike vahenditega. Pikemaajalisel majutusel viibimisel  eeldatakse ohvrite iseseisvat toimetulekut.

3.2 Ohvri ja tema laste esmane kriisinõustamine

Sisaldab vastavalt ohvri vajadustele järgmisi tegevusi

3.2.1 vägivalla ohvrite ja nende laste ärakuulamine ja emotsionaalne toetamine;

3.2.2 esmane turvariskide hindamine ja tegevusplaani koostamine riskide maandamiseks;

3.2.3 ohvrite informeerimine nende õigustest ja edasistest abivõimalustest;

3.2.4 järgnevate tegevuste ja kohtumiste kokkuleppimine tugikeskuse töötajatega.

Infot ja toetust pakutakse ka vägivalla ohvrite lähedastele.

Esmast kriisinõustamist osutatakse ööpäevaringselt telefoni ja e-maili teel või kohtumisel.

Nõustamine  toimub privaatses keskkonnas, eelistatavalt  eraldi nõustamisruumis.

Ohver võib esmasel nõustamisel jääda anonüümseks.

Esmast nõustamist osutavad tugikeskuse töötajad ja vabatahtlikud.

3.3Ohvri ja tema laste juhtumipõhine nõustamine

Sisaldab vastavalt ohvri vajadustele järgmisi tegevusi

3.3.1 ohvri ja tema laste emotsionaalne toetamine;

3.3.2 ohvri ja tema laste turvariskide hindamine, vajadusel turvaplaani koostamine;

3.3.3 ohvri individuaalsete vajaduste väljaselgitamine, koos temaga probleemide analüüsimine ja lahenduste otsimine;

3.3.4 info andmine ohvri ja tema laste õigustest ja kohustustest;

3.3.5 täpsema info andmine tugikeskuse poolt pakutavatest teenustest, samuti väljaspool tugikeskust kättesaadavatest abivõimalustest;

3.3.6 ohvri abistamine riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutustega suhtlemisel ja/või vajadusel kliendi huvides ametiasutustega suhtlemine, ümarlaudade algatamine või neil osalemine;

3.3.7 ohvri abistamine avalduste ja taotluste koostamisel ja esitamisel ;

3.3.8 ohvri saatmine ja toetamine mitmesugustes pingelistes olukordades, (nt kohtumine lastekaitsega, kohtuistung, erinevad kriminaalmenetlusega seotud tegevusedjne);

3.3.9koos ohvriga tegevusplaani koostamine ja ohvri motiveerimine selle elluviimiseks;

Kirjalik juhtumiplaan koostatakse juhul, kui ohver saab pikemaajalisi (üle kahe nädala kestvaid) teenuseid, selles kirjeldatakse ohvri (ja vajadusel laste) olukorda, seatakse konkreetsed eesmärgid ja kavandatakse tegevused nende saavutamiseks, samuti hinnatakse perioodiliselt eesmärkide täitmist  ja seatakse uusi ;

3.3.10 vajadusel ohvrile erinevate toimetulekuoskuste õpetamine;

3.3.11 vajadusel juhtumi kohta hinnangute, arvamuste vm dokumentide koostamine ametiasutustele, sh kohtule.

Kohtumiste ja muude tegevuste aeg lepitakse eelnevalt kokku.

Nõustamine toimub privaatses keskkonnas, eelistatult eraldi nõustamisruumis.

Ohver võib jääda anonüümseks, kui osutatava abi iseloom seda võimaldab.

Juhtumipõhist nõustamist osutavad tugikeskuse töötajad ja vabatahtlikud.

3.4 Ohvri psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia

Psühholoogiline nõustaminesisaldab järgmisi tegevusi:

3.4.1  ohvri psühholoogilise seisundi hindamine;

3.4.2 probleemse olukorra läbitöötamine ning ohvri isikupära, vajadusi ja keskkonda arvestades koos temaga alternatiivsete lahenduste ja valikuvõimaluste leidmine.

3.4.3 vajadusel juhtumi kohta hinnangute, arvamuste vm dokumentide koostamine ametiasutustele, sh kohtule.

Nõustamise eesmärkideks on parandada ohvri emotsionaalset heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme, samuti edendada iseseisvust probleemide lahendamisel, toetada ohvri toimetulekut saavutamaks adekvaatset enesehinnangut, suuremat enesekindlust, oskusi ja enesetõhusust valikute ja otsuste tegemisel ning enesele püstitatud eesmärkide saavutamisel, õpetada paremat arusaamist iseendast, oma võimetest ja situatsioonidest.

Psühhoteraapia sisaldab järgmisi tegevusi

3.4.4 ohvri psühhoterapeutiline hindamine (tema probleemide tuvastamine, seisundi hindamine);

3.4.5 psühhoteraapilise töö planeerimine (eesmärkide seadminehäire leevendamiseks, emotsionaalse tasakaalu saavutamiseks või isiksuslikuks arenguks lähtuvalt ohvri vajadustest ja teraapiaplaani koostamine);

3.4.6 psühhoteraapilise töö läbiviimine, kasutades tõenduspõhiseid psühhoteraapia tehnikaid, lähtudes teraapia eesmärgist ja toetudes hindamistulemustele;

3.4.7 vajadusel juhtumi kohta hinnangute, arvamuste vm dokumentide koostamine ametiasutustele, sh kohtule.

Psühhoteraapia on põhjalik, eesmärgipärane ja süstemaatiline ravi või terapeutiline sekkumine, eesmärgiga leevendada või kõrvaldada väljakujunenud psüühilisi sümptomeid, muuta häirunud käitumis- ja mõtteviise, edendada patsiendi/kliendi küpsust, arengut, vaimset tervist ja heaolu, leevendada emotsionaalset ning psühholoogilist distressi.

3.4.8Naistevastase vägivalla ohvrite puhul kasutatakse  individuaalnõustamist ja rühmanõustamist või individuaal- või rühmateraapiat,  paarinõustamist ja pereteraapiat ei rakendata.

Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia peavad põhinema naistevastase ja perevägivalla spetsiifika ja toimemehhanismide tundmisel ja arvestamisel.

Teenusele suunab ohvri tugikeskuse juhatajavõi tema poolt volitatud isik.

Nõustamine toimub nõustamisruumis, kus on tagatud täielik privaatsus.

3.5 Ohvri juriidiline nõustamine

Sisaldab üht või mitut järgmistest tegevustest

3.5.1 ohvri õigusnõustamine, mis sisaldab vähemalt ohvrile õiguste ja kohustuste selgitamist, juriidiliste probleemide lahenduste kavandamist ja ohvri juhendamist, ohvri abistamist avalduste ja taotluste tegemisel ja ohvrile muu vajaliku esmase õigusabi osutamist.

3.5.2 ohvri esindamine  kohtueelses menetluseskohtu- ja haldusasutustes, uurimisasutustes, kohtutäiturite ning kolmandate isikute ees,sh selleks vajalike dokumentide koostamine ja vajaduse korral  ohvri huvides tõendite kogumine;

3.5.3 muude juriidiliste dokumentide koostamine ja muude õigustoimingute tegemine.

Nõustamine peab olema õigeaegne ja asjatundlik, põhinema asjaolude, tõendite, kohtupraktika ja õigusteooria, samuti naistevastase vägivalla spetsiifika ja toimemehhanismide tundmisel ning sellekohase rahvusvahelise ja riigisisese õigusteooria ja - praktika arvestamisel kõigil nõustamise etappidel. Nõustamine peab tagama ohvri tegevuse seaduslikkuse ning tema õiguste ja huvide parimal viisil kaitstuse.

Teenusele suunab ohvri tugikeskuse juhatajavõi tema poolt volitatud isik.

Nõustamine toimub nõustamisruumis, kus on tagatud privaatsus. Nõustamine võib  kokkuleppel ohvriga toimuda ka  sidevahendite kaudu.

3.6 Ohvriga kaasas olevate laste abivajaduse hindamine ja abistamine

3.6.1 Majutusel viibiva ohvriga kaasas oleva lapse abivajadust hindab selleks vajalikku pädevust omav tugikeskuse töötaja või psühholoog/psühhoterapeut.

3.6.2 Tugikeskus loob majutusüksuses vajalikud tingimused, et ohver  saaks lapse eest hoolitseda,

3.6.3 Laste eest vastutab tugikeskuses viibimise vältel tugikeskuses olev vanem või hooldaja;

3.6.4 Tugikeskus toetab ohvrit laste eest hoolitsemisel ja annab vajaduse korral nõu või suunab ta edasi lastekaitset ning lastehoidu ja lapsevanemate koolitust puudutavates küsimustes;

3.6.5 Tugikeskus võib pakkuda lastele psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat;

3.6.6 Vajadusel korraldatakse lapsele vajalik psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia koostöös kohaliku omavalitsuse või riigiasutustega;

3.6.7.Tugikeskus võib pakkuda lastele samuti mitmekesiseid tegevusi, nagu näiteks käelised ja loovtegevused, mängud, abi kooli- ja kodutööde tegemisel, sobivate huvitegevuste leidmisel jm.

Tegevusi korraldatakse lähtuvalt iga lapse individuaalsusest ning vastavalt ohvri ja lastega kokkulepitud kavale.

3.7 Täiendavad teenused

Naiste tugikeskused võivad pakkuda  lisaks eelpool loetletule mitmesuguseid täiendavaid teenuseid, nagu näiteks võlanõustamine, abi transpordil, kolimisel, laste hoidmisel, vägivalda kogenud naiste tugirupid  jne.

4. Teenuse kättesaadavus ja maht

4.1 Tugikeskuse teenus on madala läve teenus, kuhu võib pöörduda iga vägivalda kogenud naine ilma suunamiseta.

4.2 Teenuseid osutatakse olenemata ohvri elukohast.

4.3 Teenuste osutamise vajadust ja mahtu hindab tugikeskuse personal koostöös naistevastase vägivalla ohvriga.

4.4 Esmase nõustamise ja juhtumipõhise nõustamise maht ei ole piiratud, ajutise majutuse, psühholoogilise nõustamise, psühhoteraapia ja juriidilise nõustamise maht sõltub nii ohvri vajadustest kui tugikeskuse võimalustest.

5. Nõuded personalile

5.1 Kõigil tugikeskuse töötajal peavad olema tööks naistevastase vägivalla ohvrite ja nende lastega sobivad isiksuseomadused.

5.2 Neil ei tohi olla karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada tugikeskusesse pöördunud isikute elu, tervise või vara.

5.3 Neil ei tohi olla sõltuvust alkoholist ega narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest.

5.4 Esmast nõustamist ja juhtumipõhist nõustamist viivad läbi naissoost tugikeskuse töötajad, kellel on vähemalt keskharidus ja kes on läbinud vähemalt 48 tunnise naistevastase vägivalla teemalise koolituse. Samad nõuded kehtivad klientidega töötavatele vabatahtlikele.Naiste tugikeskuse töötajad peavad osalema regulaarsetel supervisioonidel ja täiendkoolitustel.

5.4 Juriidilist nõustamist viivad läbi juriidilise kõrgharidusega ja naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse läbinud juristid.

5.5 Psühholoogilist nõustamist viivad läbipsühholoogia-alase kõrgharidusega psühholoogid, kes on läbinud naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse.