Turvakodu teenused 2011

2011. aastal valmis Sotsiaalministeeriumis koos teiste juhendmaterjalidega kohalikele omavalitsustele ka vägivalla ohvritele mõeldud turvakodu teenust käsitlev juhend, mille väljatöötamise protsessis osales ka Eesti Naiste Varjupaikade Liit.

Turvakoduteenus vägivalla ohvritele

I TEENUSE SISU

Teenuse eesmärk

Turvakoduteenuse eesmärk on tagada kõige esmasem abi ja turvaline keskkond neile, kes vajavad kaitset, mõistmist, tuge ning asjatundlikku nõuannet, olles kogenud füüsilist, vaimset, seksuaalset või majanduslikku vägivalda, hülgamist või hooletusse jätmist.

Teenuse sihtgrupp

Teenuse sihtgrupp on naistevastase ning perevägivalla ohvrid. Perevägivalla ohvrite sihtrühma kuuluvad eelkõige perevägivalla ohvrid, kelleks üldjuhul on naised kas üksi või koos lastega. Turvakoduteenus peab olema kättesaadav täiskasvanutele, kes on langenud füüsilise, vaimse, seksuaalse või majandusliku vägivalla ohvriks, kes vajavad kompleksselt osutatud teenuseid või kellel ei ole võimalik turvaliselt olla oma kodus.

Teenuse osutamise aluseks olevad õigusaktid

Sotsiaalhoolekande seadus ja soovituslikult sotsiaalministri määrus „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“.

Seotud teenused

Isikule võib samaaegselt osutada ka muid tema toimetulekut arendavaid, säilitavaid, toetavaid ja suurendavaid teenuseid.

Teenuse kirjeldus

Turvakoduteenus on ööpäevaringne teenus. Turvakodusse tulles selgitatakse kõigepealt välja inimese esmane abivajadus, osutatakse esmast abi ehk tagatakse ajutine eluase ja turvalisus ning east ja vajadusest tulenev nõustamine. Turvakoduteenuse juures mõistetakse ajutise eluaseme tagamisena nii voodikoha ja isikliku hügieeni kui vajaduse korral pesupesemise ja toitlustamise või toiduvalmistamise võimaluse tagamist.

Vägivalla ohvrile tagatakse, lähtudes isiku vajadustest, kriisinõustamine, psühholoogiline ja juriidiline nõustamine, sotsiaalnõustamine, võlanõustamine, tugiisikuteenus jm vajalikud teenused. Vägivalla ohvritele vajalike nõustamisteenuste jm teenuste osutamist tuleb isiku vajadustest lähtuvalt jätkata ka peale turvakoduteenuselt lahkumist.

Teenuseid pakutakse ka vägivalda pealt näinud lastele, kes viibivad turvakodus koos vanemaga.

Eri soost isikutele mõeldud turvakoduteenust osutatakse eraldi ruumides.

Võrreldes varjupaigateenusega on turvakoduteenuse näol tegemist kitsamale sihtrühmale (lapsed ja vägivalla ohvrid) suunatud teenusega. Kui varjupaigateenuse vajajaid iseloomustab majanduslik ja sotsiaalne toimetulematus, sageli ka sõltuvusprobleemid, võib turvakoduteenuse vajaja olla majanduslikult hästi toimetulev ja sotsiaalne, kuid vägivaldse suhte tõttu ei ole tal võimalik oma kodus viibida ning lisaks ööbimiskohale vajab ta näiteks kriisinõustamist ja edasist tuge oma elu korraldamisel.

Teenuse osutamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast, mis sisaldab:

teenusele seatud nõudeid;

klienditeeninduse standardit (nt sotsiaalala töötaja eetikakoodeks);

tagasisidesüsteemi (nt rahuolu-uuring);

kaebuste lahendamise protseduuri;

kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi.

Teenuse osutamise maht

Teenuse osutamise maht ja teenuse osutamise kestus sõltub teenuse vajaduse hindamise tulemustest.

Teenuse kättesaadavus

Teenuse osutamisel tuleb arvestada kliendi soovi ja võimalusel koduläheduse printsiibiga. Teenus peab olema kättesaadav kõikidele isikutele, kelle puhul on teenuse vajadus tuvastatud.

II TEENUSE TAOTLEMISE JA OSUTAMISE PROTSESS

Teenuse taotlemine ja vastutav isik

Teenust võib taotleda kohalikult omavalitsuselt, kuid turvakoduteenuse pakkuja poole võib pöörduda ka isik ise, samuti võib abivajaja tema nõusolekul teenuse osutaja juurde viia mõni teine isik (nt politsei, lähedane, õpetaja jne).

Turvakoduteenuse osutaja peab teavitama oma tegevuskohajärgset kohalikku omavalitsust viivitamatult, kuid mitte hiljem kui esimese tööpäeva jooksul iseseisvalt koos vanemaga tulnud lapsest (lastest). Kiire teavitamine on vajalik, sest kohalik omavalitsus peab olema teadlik oma territooriumil asuvast abivajavast isikust. Täiskasvanust teenuse vajaja puhul lähtutakse kohaliku omavalitsuse teavitamisel kliendi soovist (nt soov konfidentsiaalsuse huvides kohalikku omavalitsust mitte teavitada).

Kui isik tuli teenust saama kohaliku omavalitsuse suunatuna, ei ole kohaliku omavalitsuse teavitamine vajalik.

Suunamine teenust saama

Isiku võib teenust saama suunata kohalik omavalitsus, isik võib pöörduda teenust saama iseseisvalt, samuti võib isiku tema nõusolekul turvakodusse viia kolmas isik, nt politsei, lähedane isik, laste ja peredega töötav spetsialist.

Teenuse osutamise alustamisel teavitatakse isikut suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast, kui isik on võimeline öeldut või loetut mõistma.

Kui isik ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse isiku õigustest ja piirangutest, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast, isiku seaduslikku esindajat.

Vajalikud algdokumendid

Vajalike dokumentide loetelu kehtestab kohalik omavalitsus ja/või teenuse osutaja.

Menetluse pikkus

Lähtutakse haldusmenetluse seadusest ja avaliku teabe seadusest

Teenuse osutamise koht

Teenust osutatakse turvakoduteenust pakkuvates asutustes.

Teenuse finantseerimise/ maksumuse põhimõtted

Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõike 1 alusel võib isikult võtta temale või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu. Võetav tasu oleneb teenuse mahust ja maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus.

Kui omaosaluse suurus takistab vaatamata hinnatud teenusevajadusele teenuse kasutamist ja muutub seega teenuse saamisel määravaks, omaosalust ei rakendata.

III TEENUSE OSUTAJA

Teenuse osutaja

Teenuse osutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohalik omavalitsus ja riik täidesaatva riigivõimu asutuste kaudu.

Nõuded personalile

Kui isikud võivad turvakodusse pöörduda koos lastega, peavad turvakoduteenust vahetult osutaval isikul olema lastega töötamiseks vajalikud isikuomadused ning ta peab vastama järgmistele tingimustele:

tema kui vanema isikuhooldusõigust ei ole piiratud ega täielikult äravõetud;

teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest;

tema suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust süüdistatavana kuriteos, mille eest seadus näeb karistusena ette vangistuse, ja teda ei ole süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteos, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;

tal ei ole sõltuvust alkoholist, narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest.

Vägivalla ohvritele turvakoduteenust vahetult osutavad isikud peavad olema läbinud naistevastase vägivalla teemalise koolituse või omama vähemalt 3-aastast praktilise töö kogemust põhikirjaliselt naistevastase vägivalla või perevägivalla ohvrite abistamisega tegelevas organisatsioonis ning neil peavad olema vägivalla ohvitega töötamiseks vajalikud isikuomadused.

Erinevate nõustamisteenuste osutajad peavad omama asjakohast kvalifikatsiooni.

Nõuded teenuse osutamise ruumidele, inventarile

Ruumid, kus osutatakse varjupaigateenust, peavad soovituslikult vastama sotsiaalministri määruses „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ kehtestatud nõuetele.

IV KLIENDI TAGASISIDE JA JÄRELEVALVE

Kliendi tagasiside

Lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast, arvestades eelkõige:

klienditeeninduse standardit (nt sotsiaalala töötaja eetikakoodeks);

tagasisidesüsteemi (nt rahuolu-uuring);

kaebuste lahendamise protseduuri.

Teenuse väljundid

Lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast, arvestades eelkõige kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi.

Teenuse kasutamise tulemusena on tagatud isiku turvatunne, säilib või suureneb teenust saava isiku võimalikult iseseisev toimetulek ning teenuse kasutajale tagatakse võimalus aktiivselt ühiskonnaelus osaleda.

Tulemuslikkust hindavad teenust saav isik, teenuse osutaja, sh vahetult teenust osutav isik, ja rahastaja.

Järelevalve

Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle.

Järelevalve paremaks korraldamiseks on välja töötatud juhend ja vormid

Järelevalvet teevad ka Päästeamet ja Terviseamet. Sõltuvalt kaebuse sisust saab pöörduda

asjaomase järelevalveasutuse poole.

V MUU INFO

Info teenusekirjelduse koostamise kohta

Teenusekirjeldus on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee.

Teenusekirjelduse muutmise ettepanekutega võib pöörduda Sotsiaalministeeriumi poole info|ä|sm.ee.