Ohvriabi seaduse muudatus 2017

1.jaanuarist 2017 jõustus Ohvriabi seaduse muudatus, mille kohaselt muutus naiste tugikeskuse teenus osaks riiklikust ohvriabiteenusest.

Teenust hakkasid osutama Sotsiaalkindlustusameti korraldatud hankemenetluses leitud organisatsioonid. 

2017. aasta riigieelarves oli naiste tugikeskuste teenuse osutamiseks ette nähtud üle 100 tuhande euro vähem kui tugikeskused 2016. aastal Sotsiaalministeeriumilt said.

Esimene teenuseosutajate leidmiseks korraldatud hange luhtus 8 piirkonnas, kuna esitatud pakkumused ületasid hankes seatud piirsummasid, teenuseosutajad leiti 6 piirkonnas.

Välja kuulutati uus hange, kus piirsummad maakonna kohta jäid samaks, leevendatud oli aga teenust osutavatele isikutele kehtestatud koolitusnõudeid.

Naistevastase vägivalla alase koolitusega samaväärseks loeti inimkaubanduse ja lähisuhtevägivalla alased koolitused, see tähendab, et Sotsiaalkindlustusamet oli nõus teenust ostma ka naistevastase vägialla alaste teadmisteta isikutelt.

Seoses hanke piiratud eelarvega, millega ei oleks olnud võimalik osutada ohvriabi seaduses ette nähtud ulatuses ja kvaliteedis teenuseid, jätsid 8 seni teenust osutanud naiste tugikeskust , kes tegutsevad..Hiiumaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal,Valgamaal, Viljandimaal,  ja Võrumaal, oma pakkumused esitamata.

Allpool kehtestatud piirsummasid esitati teises voorus pakkumised 4 piirkonnas, seega jäi katmata veel 4 piirkonda.

Hanke kolmandas voorus tegi Sotsiaalkindlustusamet teenuseosutajatele suunatud pakkumiskutse. Valgamaa Naiste Tugikeskus ja Jõgevamaa Naiste Tugikeskus esitasid pakkumused sama summa ulatuses, mis esimeses voorus tagasi lükati, ja nendega sõlmiti lepingud.

Järvamaal ja Raplamaal sõlmiti leping MTÜga Eluliin, kes on seni osutanud üldisi kriisiabiteenuseid ja spetsiifilisi teenuseid prostitutsiooni kaasatud isikutele,  inimkaubanduse ohvritele ja uimastisõltlastele ning HIV positiivsetele isikutele.

1.jaanuarist 2017 pidid täiemahulise tugikeskuse teenuse osutamise lõpetama 7 tugikeskust- Järvamaa Naiste Tugikeskus, Läänemaa Naiste Tugikeskus, Raplamaa Naiste Tugikeskus, Viljandimaa Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus, Võrumaa Naiste Tugikeskus ja Tallinna Naiste Tugikeskus, sest nende kodumaakonda leiti  hankega odavam teenusepakkuja.

Sellega jäi vägivalla ohvrite abistamisel riigi poolt kasutamata üle 40 naistevastase vägivalla alaste põhjalike teadmiste ja pikaajalise ohvrite abistamise kogemusega tugikeskuse töötaja ja vabatahtliku potentsiaal. Uutel teenuseosutajatel puudus töökogemus ja oli tunduvalt väiksem koolituste pagas, seetõttu on riiklik teenus üle Eesti väga ebaühtlase kvaliteediga.

Kuna ohvrid otsisid endiselt abi senistelt teenusepakkujatelt, jätkasid riikliku teenuse osutamisest kõrvale jäänud organisatsioonid tööd sõltumatute tugikeskustena, vabatahtliku töö ja annetuste toel.

Eesti ratifitseeris 2017. aastal  Istanbuli konventsiooni. Istanbuli konventsioon nõuab riigilt piisaval arvul kergesti kättesaadavate naiste varjupaikade ja vägivalla soolistatusega arvestavate  spetsialiseeritud tugiteenuste olemasolu.