Teenusekirjeldus

Eesti Naiste Varjupaikade Liit vaatas 2016. aasta sügisel üle 2013. aastal koostatud naiste tugikeskuse teenuse kirjelduse ja võttis vastu selle kaasajastatud versiooni.

Saatsime uuendatud teenusekirjelduse septembris 2016 teadmiseks Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja samuti Sotsiaalministeeriumile.

Koostöös sotsiaalministeeriumiga valmis teenuse kirjelduse ühtne versioon, mille alusel peaks teenuse osutamine toimuma alates 1. jaanuarist 2017. See dokument on aluseks ka teenuse korraldamisel Sotsiaalkindlustusameti poolt .

Naiste tugikeskuse teenusekirjeldus 2016

1. Üldine

1.1. Teenuse eesmärk ja sihtgrupp                                                                                                      

Naiste tugikeskuse teenusohvriabi seaduse mõistes on liitteenus, mille eesmärk on aidata kaasa naistevastase vägivalla ohvriks langenud naise vägivallast pääsemisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele, pakkudes turvalist keskkonda ja nõustamist ning vajaduse korral ajutist majutust naisele ja temaga kaasas olevatele lastele.

2. Teenuse osutamise alused

2.1. Teenust osutatakse ohvriabi seaduse alusel.

Naiste tugikeskuse teenuse osutaja tagab, et ohvrite abistamiseks kasutatavad meetmed:

-        põhinevad naistevastase vägivalla ja perevägivalla soolise aspekti mõistmisel ning keskenduvadohvri inimõigustele ning turvalisusele;

-        põhinevad intergreeritud lähenemisel, mis arvestab ohvrite, vägivallatsejate ja laste omavahelisi suhteid ning nende suhete laiemat sotsiaalset konteksti;

-        seavad eesmärgiks taasohvristamiseärahoidmise;

-        seavad eesmärgiks vägivalla naisohvrite jõustamise ja majandusliku iseseisvuse;

-        võimaldavad vajadusel erinevate tugiteenuste pakkumise ühes ja samas kohas;

-        arvestavad haavatavate isikute, sealhulgas lapsohvrite spetsiifilisi vajadusi ja lapse õiguste kaitset;

-        on ohvrile tasuta.

Teenuse  osutamisel juhindutakse järgmistest õigusaktidest ja rahvusvahelistest soovitustest:

-        Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamisekonventsioon;

-        EL direktiiv, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (2012/29/EL);

-        Euroopa Nõukogu soovituslikud miinimumstandardid.

3. Teenuse osutamise üldpõhimõtted

3.1. Teenuse osutamisel seatakse esikohale ohvri ja temaga koos vägivalda kogenud laste psühholoogiline/emotsionaalne ja füüsiline turvalisus.

3.2. Teenuse osutamisel  järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtet ja austatakse igaühe inimväärikust.

3.3. Teenuse osutaja teeb koostööd riigi- ja kohaliku omavalituses asutuste ning asjaomaste juriidiliste isikutega.

3.4.Teenust osutavad organisatsioonid, kellele naistevastase vägivalla ohvrite abistamine on põhikirjaliseks tegevuseks.

4.Üldnõuded turvalisusele

4.1. Tugikeskuse asukoht ei ole avalik.

4.2.Pakkuja osutab Teenust turvalises tiheasustusega paigas, kuhu on tagatud hea ligipääs ühistranspordiga (mitte kaugemal kui 1 km).

4.3.Teenuse osutamisel  tagatakse  konfidentsiaalsus.Esmast kriisinõustamist on vajadusel võimalik saada anonüümselt.

4.4.Teenuse osutamisel on ohvritele tagatud võimalus saada vajalik abi naissoost isikutelt.

4.5 Teenuse osutamiseks kasutatavatesse ruumidesse ei tohi kaasa võtta relvi, alkoholi, narkootikume ja muid elule ja tervisele ohtlikke asju ega käituda seal teisi isikuid häirival või ohustaval viisil. Tugikeskus sätestab täpsemad turvalisuse nõuded oma sisekorra eeskirjades.

5. Naiste tugikeskuse liitteenus koosneb järgmistest komponentidest:

5.1 Ohvrile ja tema lastele turvalise ajutise majutuse tagamine

5.1.1 Majutusteenuse osutamisel pakutakse ohvrile ja temaga kaasas olevatele lastele kohad majutusüksuses, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele[1], ja külaliskorterile kehtestatud nõuetele[2]v.a. nõuded külaliskorteri majutusruumide suuruse kohta.

5.1.2 Turvaline ajutine majutus tagatakse ohvrile, kellel ei ole võimalik turvalisuse kaalutlustel oma senisesse elukohta jääda ning kellel puuduvad muud ajutised alternatiivsed majutusvõimalused.

5.1.3 Majutusteenusele saabumine lepitakse eelnevalt kokku kohtumisel või  telefoni teel. Teenuse osutaja korraldab maakonna piires ohvri transpordi turvakodusse juhul, kui ohver on hädaolukorras ja transport ei ole tagatud teiste osapoolte (nt politsei) poolt.

5.1.4 Majutusteenuse saamine korraldatakse koostöös kohaliku omavalitsusega isikule, kes erivajadustest tulenevalt vajab selleks kohandatud eluruume või igapäevaselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Muid tugikeskuse teenuseid osutatakse sellisel juhul kohas, kus ohver saab majutust või temaga kokku lepitud turvalises kohas.

5.1.5 Majutusüksuses viibiv ohver korraldab oma elu iseseisvalt ja on kohustatud järgima teenuse osutaja poolt kehtestatud sisekorraeeskirju. Kaasas oleva lapse eest vastutab majutusteenust kasutav lapsevanemast ohver, kui ta on selleks vaimselt ja füüsiliselt suuteline. Kui lapsevanem ei suuda täita oma rolli vastutava lapsevanemana, võtavad majutusteenuse pakkujad viivitamatult ühendust kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga, nagu see on kirjeldatud Lastekaitseseaduses.

5.1.6 Majutusteenust ei osutata isikule, kes ei nõustu või ei ole võimeline järgima kehtestatud sisekorra eeskirju või neid rikub ning võib seetõttu olla ohtlik endale ja teistele (näiteks alkoholi või narkosõltuvuse, psühhoosi vm tõsiste vaimse tervise probleemide tõttu). Keeldumine tuleb fikseerida koos põhjendusega.  Majutusest vm teenuste osutamisest keeldumist tuleb põhjendada ohvrile arusaadaval moel ning koos kohaliku omavalitsusega korraldada isiku jõudmine talle sobivasse turvalisse keskkonda (haigla, varjupaik vms)..

5.1.7 Majutusteenuse osutamiseks kasutatava hoone välisuks peab olema lukustatav. Majutusüksuse enda välisuks peab olema lukustatav, sellel peab olema kas uksesilm või kaamera, et tagada võimalus näha ukse taga viibivat isikut. Majutusüksuses peab olema tagatud hädaabi kutsumise võimalus kas häirenupu või telefoni näol.

5.1.8 Ühte majutusruumi võib majutada kuni kaks täiskasvanud ohvrit.

5.1.9 Koos emaga majutusteenust vajavate laste puhul, kes oma käitumisega ohustavad juba majutusteenusel viibivaid isikuid või mõjuvad neile hirmutavalt, küsitakse vastuvõtmiseks eelnevat nõusolekut majutusüksuses elavatelt ohvritelt. Kui nõusolekut ei saada, tagatakse ohvri ja laste majutumine teises tugikeskuses või koostöös kohaliku omavalitsusega;

5.1.10 Majutusteenust kasutavatele lastele peavad olema tagatud võimalused mängimiseks ja õppimiseks (sisustatud mängunurk ja õppimisnurk).

5.1.11 Majutusteenusele saabuv ohver varustatakse vajadusel esmavajalike hügieenitarvete, toiduainete jm hädavajalike vahenditega. Üldjuhul eeldatakse majutusel viibivalt ohvrilt iseseisvat toimetulekut.

5.2 Ohvri ja tema laste esmane kriisinõustamine

Sisaldab vastavalt ohvri vajadustele järgmisi tegevusi:

5.2.1 Vägivalla ohvri ja tema laste ärakuulamine ja emotsionaalne toetamine.

5.2.2 Ohvri ja tema laste esmane turvariskide hindamine ja tegevusplaani koostamine esmaste riskide maandamiseks.

5.2.3 Ohvri informeerimine tema õigustest ja edasistest abivõimalustest.

5.2.4 Järgnevate tegevuste ja kohtumiste kokkuleppimine tugikeskuse töötajatega.

Infot ja toetust pakutakse ka vägivalla ohvri lähedastele. Esmast kriisinõustamist osutatakse ööpäevaringselt telefoni teel või kohtumisel. Ohver võib soovi korral esmasel nõustamisel jääda anonüümseks. Esmast nõustamist osutavad tugikeskuse töötajad ja vabatahtlikud.

5.3 Ohvri ja tema laste juhtumipõhine nõustamine

Sisaldab vastavalt ohvri vajadustele ning ohvri ja lapse valmisolekule ja osalussoovile järgmisi tegevusi:

5.3.1 Ohvri ja tema laste emotsionaalne toetamine.

5.3.2 Ohvri ja tema laste turvariskide hindamine, vajadusel turvaplaani koostamine.

5.3.3 Ohvri individuaalsete vajaduste väljaselgitamine, koos temaga probleemide analüüsimine ja lahenduste otsimine.

5.3.4 Info andmine ohvrile ja tema lastele nende õigustest ja kohustustest.

5.3.5 Täpsema info andmine tugikeskuse poolt pakutavatest teenustest, samuti väljaspool tugikeskust kättesaadavatest abivõimalustest. Ohvri ja tema laste suunamine neile mõeldud ja neile sobivatele teenustele, Vajadusel ohvri motiveerimine koostööle lastekaitsetöötajaga ja koos lastekaitsetöötajaga sobivate teenuste leidmine väljaspool tugikeskust.

5.3.6 Ohvri abistamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega suhtlemisel ja/või vajadusel kliendi või tema laste huvides ametiasutustega, sh kooli ja koolieelsete lasteasutustega suhtlemine, ümarlaudade algatamine või neil osalemine.

5.3.7 Ohvri abistamine avalduste ja taotluste koostamisel ja esitamisel.

5.3.8 Ohvri saatmine ja toetamine pingelistel kohtumistel või asjaajamistel.

5.3.9 Koos ohvriga tegevusplaani koostamine ja ohvri motiveerimine selle elluviimiseks.

Kirjalik juhtumiplaan koostatakse juhul, kui ohver saab pikemaajalisi (üle kahe nädala kestvaid) teenuseid, selles kirjeldatakse ohvri (ja vajadusel laste) olukorda, seatakse konkreetsed eesmärgid ja kavandatakse tegevused nende saavutamiseks, samuti hinnatakse perioodiliselt eesmärkide täitmist  ja seatakse uusi.

5.3.10 Vajadusel ohvrile erinevate toimetulekuoskuste õpetamine.

Kohtumiste ja muude tegevuste aeg lepitakse eelnevalt kokku. Nõustamine toimub privaatses keskkonnas, eelistatult eraldi nõustamisruumis. Juhtumipõhist nõustamist osutavad tugikeskuse töötajad ja vabatahtlikud.

Erandkorras võib ohver juhtumipõhisel nõustamisel jääda anonüümseks, kuid teenuseid osutatakse sel juhul piiratud mahus.

5.4 Ohvri psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia

Psühholoogiline nõustamine sisaldab järgmisi tegevusi:

5.4.1 Ohvri psühholoogilise seisundi hindamine.

5.4.2 Probleemse olukorra läbitöötamine ning ohvri isikupära, vajadusi ja keskkonda arvestades koos temaga alternatiivsete lahenduste ja valikuvõimaluste leidmine.

Nõustamise eesmärkideks on parandada ohvri emotsionaalset heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme, samuti edendada iseseisvust probleemide lahendamisel, toetada ohvri toimetulekut saavutamaks adekvaatset enesehinnangut, suuremat enesekindlust, oskusi ja enesetõhusust valikute ja otsuste tegemisel ning enesele püstitatud eesmärkide saavutamisel, õpetada paremat arusaamist iseendast, oma võimetest ja situatsioonidest.

Psühhoteraapia sisaldab järgmisi tegevusi

·        ohvri psühhoterapeutiline hindamine (tema probleemide tuvastamine, seisundi hindamine);

·        psühhoteraapilise töö planeerimine (eesmärkide seadmine häire leevendamiseks, emotsionaalse tasakaalu saavutamiseks või isiksuslikuks arenguks lähtuvalt ohvri vajadustest ja teraapiaplaani koostamine);

·        psühhoteraapilise töö läbiviimine, kasutades tõenduspõhiseid psühhoteraapia tehnikaid, lähtudes teraapia eesmärgist ja toetudes hindamistulemustele;

Psühhoteraapia on põhjalik, eesmärgipärane ja süstemaatiline ravi või terapeutiline sekkumine, eesmärgiga leevendada või kõrvaldada väljakujunenud psüühilisi sümptomeid, muuta häirunud käitumis- ja mõtteviise, edendada patsiendi/kliendi küpsust, arengut, vaimset tervist ja heaolu, leevendada emotsionaalset ning psüühilist ebamugavustunnet.

Naistevastase vägivalla ohvri puhul kasutatakse individuaalnõustamist ja rühmanõustamist või individuaal- või rühmateraapiat,  paarinõustamist ja pereteraapiat ei rakendata.Teenusele suunab ohvri tugikeskuse juhatajavõi tema poolt volitatud isik. Nõustamine toimub nõustamisruumis, kus on tagatud täielik privaatsus.

5.5 Ohvri juriidiline nõustamine

Sisaldab üht või mitut järgmistest tegevustest:

5.5.1 Ohvri õigusnõustamine, mis sisaldab vähemalt ohvrile õiguste ja kohustuste selgitamist, juriidiliste probleemide lahenduste kavandamist ja ohvri juhendamist, ohvri abistamist avalduste ja taotluste tegemisel ja talle muu vajaliku esmase õigusabi osutamist.

5.5.2 Ohvri esindamine kohtueelses menetluses kohtu- ja haldusasutustes, uurimisasutustes, kohtutäiturite ning kolmandate isikute ees, sh selleks vajalike dokumentide koostamine ja vajaduse korral  ohvri huvides tõendite kogumine.

5.5.3 Muude juriidiliste dokumentide koostamine ja muude õigustoimingute tegemine.

Nõustamine peab olema õigeaegne ja asjatundlik, põhinema asjaolude, tõendite, kohtupraktika ja õigusteooria, samuti naistevastase vägivalla spetsiifika ja toimemehhanismide tundmisel ning sellekohase rahvusvahelise ja riigisisese õigusteooria ja -praktika arvestamistigal nõustamisetapil. Nõustamine peab tagama ohvri tegevuse seaduslikkuse ning tema õiguste ja huvide parima kaitstuse.

Teenusele suunab ohvri tugikeskuse juhataja või tema poolt volitatud isik. Nõustamine toimub nõustamisruumis, kus on tagatud privaatsus. Nõustamine võib kokkuleppel ohvriga toimuda ka  sidevahendite kaudu.

5.6 Ohvriga kaasas olevate laste abivajaduse hindamine ja abistamine

5.6.1 Majutusel viibiva lapse abivajadust hindab lastega töötamise kogemusega tugikeskuse töötaja kui lapsega töötav isik Lastekaitseseaduse tähenduses. Vajadusel kaasatakse psühholoog, psühhoterapeut või vastava väljaõppega spetsialist väljastpoolt majutusüksuse meeskonda. Abivajaduse esmane hindamine toimub hiljemalt 48 tunni jooksul majutusele saabumisest, põhjalikum hindamine 10 päeva jooksul ja edaspidi täiendavalt vastavalt vajadusele. Abivajaduse hindamise meetodile ja tulemustele võimaldatakse ligipääs lastekaitsetöötajale 10 päeva jooksul majutusele saabumisest.

5.6.2 Tugikeskus loob majutusüksuses vajalikud tingimused, et ohver  saaks lapse eest hoolitseda.

5.6.3 Laste eest vastutab tugikeskuses viibimise vältel tugikeskuses olev lapsevanem.

5.6.4 Tugikeskus toetab ohvrit laste eest hoolitsemisel ja annab vajaduse korral nõu.

5.6.5 Kui vastav abivajadus hindamisel selgub, korraldatakse lapsele vajalik psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia koostöös kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga, tema puudumisel kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga või riigiasutustega.

5.6.6. Tugikeskus võib pakkuda lastele samuti mitmekesiseid tegevusi, nagu näiteks käelised ja loovtegevused, mängud, abi kooli- ja kodutööde tegemisel, sobivate huvitegevuste leidmisel jm. Tegevusi korraldatakse lähtuvalt iga lapse individuaalsusest ning vastavalt ohvri ja lastega kokkulepitud kavale.

6. Teenuse kättesaadavus ja maht

6.1 Tugikeskuse teenus ei eelda suunamist, iga naistevastase vägivalla ohver võib pöörduda otse naiste tugikeskuse poole abi saamiseks.

6.2 Teenuseid osutatakse olenemata ohvri rahvastikuregistri järgsest elukohast.

6.3 Esmase kriisinõustamise ja juhtumipõhise nõustamise maht ei ole piiratud, psühholoogilise nõustamise, psühhoteraapia ja juriidilise nõustamise maht sõltub nii ohvri vajadustest kui tugikeskuse võimalustest.

6.4 Turvalise ajutise majutuse teenust osutatakse kuni 6 kuud.

7. Nõuded personalile

7.1 Iga tugikeskuse töötaja peab omama naistevastase vägivalla ohvrite ja nende lastega töötamiseks sobivaid isiksuseomadusi.

7.2 Töötajatel ei tohi olla karistatust toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada tugikeskusesse pöördunud isikute elu, tervise või vara.

7.3 Neil ei tohi olla sõltuvust alkoholist ega narkootikumidest või psühhotroopsetest ainetest.

7.4 Esmast nõustamist ja juhtumipõhist nõustamist viivad läbi eelduslikult naissoost tugikeskuse töötajad, kellel on vähemalt keskharidus ja kes on läbinud vähemalt 40 tunnise naistevastase vägivalla teemalise koolituse või naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine ülikoolis. Samad nõuded kehtivad klientidega töötavatele vabatahtlikele.

7.4 Juriidilist nõustamist viivad läbi juriidilise kõrgharidusega ja naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse läbinud juristid.

7.5 Psühholoogilist nõustamist viivad läbipsühholoogia-alase kõrgharidusega psühholoogid, kes on läbinud naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse. Psühholoogid, kes töötavad ohvrite lastega, peavad omama lastega töötamise väljaõpet ja/või töökogemust.

7.6 Psühhoteraapiat viivad läbi vastava väljaõppe spetsialistid, kes on omandanud kõrghariduse meditsiini-, sotsiaal- või haridusteadustes, läbinud vastava psühhoteraapia suuna väljaõppe ja naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse.

8. Tagasiside kogumine ja kaebuste lahendamine

8.1 Tugikeskus kogub abistatud ohvritelt regulaarselt anonüümset tagasisidet teenuse kvaliteediga rahulolu kohta vastava küsimustiku abil.

8.2 Tugikeskus võtab vastu ja  teeb avalikult kättesaadavaks kaebuste esitamise ja lahendamise korra.

8.3 Järelevalvet naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi üle teostabSotsiaalkindlustusamet.

9. Muu

Naiste tugikeskus võib täiendavate ressursside olemasolu korral pakkuda  lisaks eelpool loetletutele mitmesuguseid täiendavaid teenuseid, nagu näiteks võlanõustamine, abi transpordi korraldamisel (nt kohtuistungile või arsti juurde toimetamiseks), kolimisel, laste hoidmisel, vägivalda kogenud naiste tugiruppe jne. Samuti võib tugikeskus vastava ettevalmistusega spetsialistide ja täiendavate rahaliste ressursside olemasolul pakkuda lastele psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat.