Eesti Naiste Varjupaikade Liit > Tugikeskused > Naiste tugikeskuste rahastamine > Ohvriabi seaduse muudatus 2017

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

Riigieelarve 2017

2017. aasta riigieelarve seletuskiri käsitleb naiste tugikeskuse teenust (lk 49-50)

alljärgnevalt:

Rea nr	Liik	Konto	Obj. kood		2015 tegelik, tuh eur	2016 RE, tuh eur	2017 RE, tuh eur	Muutus, tuh eur	Muutus %
75	20	5	SE 110 005	Sotsiaal-teenuste osutamine	-39 929	-39 996	-39 016	-980	-2,4
Sealhulgas			Ohvriabi teenused		-196	-268	-368	100	37,3
			Naiste tugikeskuse teenus		-496	-500	-620	120	24,0
			Psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekanne		-21 874	-24 711	-25 186	475	1,9
			Erivajadustega laste rehabilitatsioon		-4 610	-5 173	-4 395	-778	-15,0
			Erivajadustega inimeste rehabilitatsioon		-3 927	-3 685	-3 063	-622	-16,9
			Liikumispuudega inimeste parkimiskaardid ja nende administreerimine		-16	-13	-13	0	0,0
			Lasteabi telefon		0	-184	-184	0	0,0
			Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite soetamine puuetega inimestele		-8 809	-5 461	-5 186	-275	-5,0

Naiste tugikeskuste teenus sisaldab turvalist majutust, kriisinõustamist, juriidilist nõustamist, ohvriga kaasas oleva(te) laste abivajaduse hindamist ning muid naiste ja laste toimetulekut soodustavaid teenuseid (nt ohvrite transport tugikeskusesse). 2015. aastal pöördus tugikeskuste poole üle Eesti 1 753 naist. Teenust osutatakse 15 tugikeskuses üle Eesti. Eelarve suurenemine 120 tuh euro võrra on vajalik naiste tugikeskuste teenuse osutamiseks ning psühholoogilise ja juriidilise teenuse osutamiseks seoses Norra 2009-2014 finantsmehhanismist rahastatud programmi lõppemisega.

Kommentaar:

120 tuhandest eurost ei piisa, kui oleks tahetud tagada Norra programmi raames välja arendatud üleriigilise kompleksteenuse jätkusuutlik toimimine.

Norra programmi rahastusperioodil 2013-2016 alustasid tööd uued tugikeskused 5 maakonnas ja nõustamisteenus laienes kõigisse maakondadesse. See tõi kaasa olulise rahavajaduse kasvu. Norra toetusprogramm eeldas seda, et välja arendatud teenuse rahastamise võtab üle riik.

Sotsiaalministeeriumilt laekus tugikeskustele 2014.aastal kokku 640 tuhat, 2015. aastal 685 tuhat ja 2016. aastal üle 725 tuhat eurot.

Aastatel 2012-2016 on sotsiaalministeerium rahastanud naiste tugikeskuste teenuseid alljärgnevalt:

Aasta	Riigieelarve eraldis	HMN projektid	nõust. Norra projekt	Nõustamis-teenused	Kokku	Maakondi	Maakonna keskmine	Pöördunud naisi
2012		315900			315900	9	35100	1570
2013		411000	77000		488000	10	48800	1524
2014	430000	40700	170100		640800	13	49292	1617
2015	500000		185400		685400	13	52723	1763
2016	500000		30000	195000	725000	15	48333	1055*

*esimese poolaasta jooksul

Eesti Naiste Varjupaikade Liit juhtis 2017. aastaks planeeritud naiste tugikeskuse alarahastuse teemale tähelepanu juba oma 19. septembri kirjas Riigikogu sotsiaalkomisjonile.