Pöördumine Riigikogu fraktsioonide poole

Et Riigikogu muutis 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemise ajal ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõud ja sätestas selgelt naiste tugikeskuse teenuse osutamise kohustuse igas maakonnas, eeldasid tugikeskused, et vastavad muudatused tehakse ka riigieelarves.

Suur oli tugikeskuste ehmatus, kui 14. novembril avaldatud Sotsiaalkindlustusameti  riigihanke kogusumma oli jätkuvalt 620 tuhat eurot ja üle kahes kolmandikus maakondadest vähenes tugikeskuste rahastus drastiliselt, muutes sisuliselt võimatuks kvaliteetse teenuse osutamise jätkamise.

ENVL-i kuuluvate tugikeskuste juhid saatsid 28. novembril kõigile Riigikogu fraktsioonidele pöördumise seoses eelseisva rahapuudusest tingitud naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi halvenemisega 11 maakonnas koos lisainfoga naiste tugikeskuste teenuse rahastamise kohta.

Lugupeetud Riigikogu liikmed                                                                                      28.11.2016

Pöördume teie poole abipalvega, et takistada pikkade aastate jooksul üles ehitatud üle-Eestilise naiste tugikeskuse teenuse sisulist hävimist.

2017. aasta riigieelarvesse on  Sotsiaalministeerium ohvriabi seaduse alusel naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks Sotsiaalkindlustusametile planeerinud  üle 100 000 euro vähem kui  tugikeskused sel aastal tegelikult Sotsiaalministeeriumilt  erinevatest allikatest saanud on.

11. novembril 2016 välja  kuulutatud hankes on Sotsiaalkindlustusamet hanke kogusumma  jaotanud maakondade vahel vastavalt elanike arvule.

Selline kogurahastus ja summade jaotus ei võimalda enam jätkata kvaliteetse kompleksteenuse (esmane kriisinõustamine, juhtumipõhine nõustamine, majutus,  psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia, juriidiline nõustamine) osutamist väiksema elanikkonnaga maakondade tugikeskustes või teenust täies mahus välja arendada.

Teenust saaks täismahus osutada tulevikus ainult neljas maakonnas- Harjumaal (Tallinnas), Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal. Paljudelt maakondadelt on hanketingimustega eelnevate aastatega võrreldes võetud ära igaühelt paarkümmend tuhat eurot ehk ligi pool tugikeskuse eelarvest.

Sellise eelarvega ei ole väiksemate maakondade tugikeskustel võimalik enam palgata vajaliku  naistevastse vägivalla alase ettevalmistusega psühholooge ja juriste, keda on Eestis  väga vähe ning kes on seni sõitnud appi erinevatesse maakondadesse. Igasse maakonda saab tööle jääda praktiliselt vaid üks inimene, kes peab tagama ööpäevaringse valmisoleku. Või siis tuleb seniste töötajate palku vähendada poole võrra ja paluda neil töötada järgmistel aastatel miinimumpalgaga, samas kasutades ööpäevaringse valmisoleku tagamiseks veel lisaks vabatahtlike abi. Et tugikeskustes töötavad ainult naised ja teenuste sihtgrupiks on samuti naised, siis illustreerib see kujukalt riigi suhtumist nn naiste valdkondadesse üldisemalt.

Eesti poliitikud ja kõrged riigiametnikud on sõnades seadnud prioriteediks naistevastase ja perevägivalla tõkestamise ja  Istanbuli konventsiooni rakendamise, samuti soolise palgalõhe vähendamise. Ohvriabi seaduse muudatus pidi tagama naiste tugikeskuse teenuse jätkusuutliku rahastamise ja looma ka teenuseosutajatele kindlustunde.

Tegelikkus on risti vastupidine, olukord on naiste tugikeskuse teenuse riigistamisega muutunud halvemaks ja kvaliteetne kompleksteenus võib rahapuudusel paljudest maakondadest täiesti kaduda.

Oht kvaliteetsete teenuste kaotamiseks on Hiiu, Järva, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Rapla, Saare, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas.

Sotsiaalkindlustusameti hange tuleks peatada ja Riigikogu menetluses olevas 2017. aasta riigieelarves näha ette lisaraha väiksema elanike arvuga maakondade tugikeskuste toetamiseks vähemalt senises mahus, et igas maakonnas oleks tagatud vägivalda kogenud naistel ja nende lastel võimalus saada kohapeal kvaliteetset abi.

Lugupidamisega

Astrid Maasing, Jõgevamaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Kairi Jakustand, Valgamaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Külli Piirisild, Võrumaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Leili Mutso, Läänemaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Lilli Andrejev, Ida-Virumaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Marju Tuoppi, Viljandimaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Merle Albrant, Virumaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Riin Pudakevitš, Järvamaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Stina Andok, Rapla Naistekeskuse juhataja

Eha Reitelmann, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu esinaine