Riigihange

Riigihange

Ohvriabi seaduse täitmiseks kuulutas Sotsiaalkindlustusamet 2016. aasta 11.novembril välja riigihanke naiste tugikeskuse teenuste ostmiseks.

Hange oli jaotatud osadeks ja maakondadele olid kehtestatud järgmised piirsummad: Harjumaal, maksimaalselt 148 639 eurot;

Tartumaal, maksimaalselt 80 648 eurot;

Saaremaal, maksimaalselt 27 452 eurot;

Pärnumaal, maksimaalselt 42 102 eurot;

Viljandimaal, maksimaalselt 30 382 eurot;

Lääne-Virumaal, maksimaalselt 36 243 eurot;

Võrumaal, maksimaalselt 27 164 eurot;

Läänemaal ja Hiiumaal, maksimaalselt 28 093 eurot;

Ida-Virumaal, maksimaalselt 64 897 eurot;

Raplamaal, maksimaalselt 26 876 eurot;

Järvamaal, maksimaalselt 26 876 eurot;

Jõgevamaal, maksimaalselt 26 876 eurot;

Põlvamaal, maksimaalselt 26 876 eurot;

Valgamaal, maksimaalselt 26 876 eurot.

Eesti Naiste Varjupaikade Liitu kuuluvad 8 tugikeskust esitasid pakkumise, mille hind igas maakonnas vastas seni sotsiaalministeeriumilt saadud toetuste kogumahule ja senisele rahastusmudelile. Pakkumised tunnistati hanke tingimustele mittevastavaks.

Pärast esimese hanke vooru läbikukkumist kaheksas piirkonnas kuulutas Sotsiaalkindlustusamet 14. detsembril 2016 välja teise hanke kaheksas maakonnas naiste tugikeskuse teenuse ostmiseks.

Maakondadele kehtestatud piirsummad olid jäänud samaks:

Viljandimaal, eeldatavalt 30 382 eurot;

Lääne-Virumaal, eeldatavalt 36 243 eurot;

Võrumaal, eeldatavalt 27 164 eurot;

Läänemaal ja Hiiumaal, eeldatavalt 28 093 eurot;

Raplamaal, eeldatavalt 26 876 eurot;

Järvamaal, eeldatavalt 26 876 eurot;

Jõgevamaal, eeldatavalt 26 876 eurot;

Valgamaal, eeldatavalt 26 876 eurot.

Hanke tingimustes oli võrreldes varasemaga muudetud täiendkoolituse läbimise nõudeid, uued nõuded olid järgmised:

Teenuseid vahetult osutavad isikud peavad olema läbinud vähemalt 40-tunnise naistevastase vägivallateemalise koolituse või sellega samaväärse koolituse (samaväärsetena arvestab Hankija nt lähisuhtevägivallaga või inimkaubandusega seotud koolitusi,) või olema läbinud naistevastast vägivalda käsitleva või samaväärse õppeaine ülikoolis.

See andis võimaluse pakkumised esitada suurele hulgale väga erineva tausta ja töökogemusega organisatsioonidele, kus puuduvad naistevastase vägivalla alase täiendkoolitusega spetsialistid.

Ohvriabi seadus sätestab, et  teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud naistevastase vägivalla teemal täienduskoolituse või olema läbinud naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine ülikoolis.

Nimetatud täienduskoolituse kava, mahu, ülesehituse ja sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Kuna vastavat määrust veel ei ole, sisaldab seadus üleminekusätet, mis ütleb:

§ 34⁶. Teenust vahetult osutava isiku täienduskoolituse nõude erisus

Täienduskoolituse nõuet ei kohaldata isikule, kes 2017. aasta 1. jaanuari seisuga on läbinud vähemalt 40 tunni ulatuses naistevastast vägivalda käsitleva koolituse.

Eestis on naistevastase vägivalla spetsiifikat käsitlevat sotsiaalministeeriumi poolt rahastatud täiendkoolitusi eri sihtgruppidele aastaid korraldanud mittetulundusühingud, eelkõige Eesti Naiste Varjupaikade Liit. Kokku on ministeerium selleks aastate jooksul ENVL-ile eraldanud ligi 200 tuhat eurot, sellest suure osa Norra toetusprogrammi raames.

Samuti on ministeeriumi rahalisel toetusel välja töötatud soolise vägivalla alased valikainete programmid nii Tallinna kui Tartu ülikoolides, mida on õpetatud vastavalt alates 2015. ja 2014. aastast.