Avaleht Vägivallast Tugikeskused Tugitelefon 1492 ENVL Tegevus Uudised
Norra toetus
Tegevus aastate lõikes
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022

Kui Sul on võimalik, palun toeta naiste tugikeskusi üle Eesti. Saad seda teha läbi Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, tehes annetuse või sõlmides internetipangas või pangakontoris annetuseks püsikorralduslepingu. Palun märgi makse selgitusse, kas tohime Sinu nime tänutäheks siin lehel avaldada või soovid jääda anonüümseks abistajaks

EESTI NAISTE VARJUPAIKADE LIIT
Swedbank EE722200221047713249

Kodulehe uuendamist toetas Norra toetusprogramm

 

2019

2019. aastal osutasid Eesti Naiste Varjupaikade Liitu kuuluvad tugikeskused Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingute alusel naiste tugikeskuste teenust 11 maakonnas-Harjumaal, Hiiumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.

Harjumaal ja Raplamaal osutasid ENVL Tallinna Naiste Tugikeskus ja Raplamaa Naiste Tugikeskus täiemahulist naiste tugikeskuse teenust koostöös Tallinna Naiste Kriisiikoduga.

Kokku abistasid ENVL-i kuuluvad tugikeskused 2019. aastal 1096 naist kellel oli kokku 1214 alaealist last. Majutust vajasid neist 100 naist, lapsi oli majutusel 91.

Tallinna Naiste Tugikeskuses abistas aasta jooksul 341 naist, kellel oli kokku 291 last. Majutusel viibisid 31 naist ja 20 last.

Raplamaa Naiste Tugikeskus abistas aasta jooksul 80 naist, kellel oli kokku 82 last. Majutusel viibisid neist 5 naist ja 6 last.

Ülejäänud maakondades aitas ENVL kohalikel tugikeskustel korraldada mitmesuguseid tugitegevusi-  töötajate koolitusi, supervisioone, teavitustööd jne.

 

Õigusnõustamine seksuaalvägivalda kogenud isikutele

Alates 2019. aasta juulikuust pakkusime Justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel õigusnõustamist seksuaalvägivalda kogenud isikutele.

Aasta lõpuks oli meie poole pöördunud 13 inimest, keda nõustati kokku 33 tundi.

 

Tugikeskuse teenust toetavad tegevused

Saime Sotsiaalministeeriumi 2019. aasta eelarvest tegevustoetust kokku 150 000 eurot, millest 100 000 eurot moodustab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonitoetus.

 

Toetuse kasutamise eesmärgiks oli osutada vägivalda kogenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele mitmesuguseid vajalikke lisateenuseid, mis ei kuulu ohvriabi seaduses sätestatud riikliku naiste tugikeskuse teenuste hulka. Samuti on toetuse kasutamise eesmärgiks riikliku teenuse parema kvaliteedi huvides tugikeskuste töötajatele vajalike supervisioonide ja täiendkoolituste korraldamine ning laiem naistevastase vägivalla ennetustöö.

 

Toetust planeerisime kasutada järgmisteks tegevusteks:

  1. Üleriigilise ööpäevaringse vägivalda kogenud naiste tugitelefoni 1492 tasuta sissehelistamisega teenuse jätkamine, et tagada Istanbuli konventsiooni nõuete täies mahus täitmine ja pakkuda ohvritele ja nende lähedastele vajalikku emotsionaalset tuge ja informatsiooni. Telefonile hakkavad vastavalt kokkulepitud graafikule vabatahtliku tööna vastama ENVL-i kuuluvate naiste tugikeskuste kogenud töötajad.

Aeg: 01.01.2019-31.12.2020

            Kulud: 16 000 eur

 

  1. Emaga tugikeskuses majutusel kaasas olevate laste psühholoogilise seisundi ja vägivalla mõjude hindamine, lisaks lastekaitse seaduses ja ohvriabi seaduses sätestatud abivajaduse hindamisele, et taotleda vajadusel pikemaajalist sekkumist nõudvatel juhtudel kohaliku omavalitsuse toetust raviprotsessiks, samuti lastele  lühiajalise psühholoogilise nõustamise pakkumine vajaliku ettevalmistusega psühholoogide ja psühhoterapeutide poolt 9 piirkonnas (Harjumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa).

Aeg: 01.01.2019-31.12.2020

Kulud: 48 000 eur

 

  1. Vägivalda kogenud naistele esmaseid enesekaitse võtteid tutvustavate koolituste läbiviimine 10 piirkonnas (Harjumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa koos Hiiumaaga, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa).

Aeg: 01.01.2019-31.12.2020

Kulud: 2000 eur

 

  1. Lääne- ja Hiiumaal vägivalda kogenud naistele ja nende lastele lisaks riiklikule naiste tugikeskuse teenusele erinevate toetavate teenuste osutamine (naiste tugigruppide töö korraldamise, laste hoidmise jm tugikeskuses viibivate lastega seotud tegevuste, samuti ennetustegevustega (koolitused jm teavitustöö) seotud tööjõukulude katmine ja samuti nende lisategevustega seotud muude kulude katmine).

Töö kahes omavahel merega eraldatud maakonnas nõuab kohalikult tugikeskuselt oluliselt rohkem ressursse võrreldes ühes maakonnas teenuse osutamisega. Piirkonna riikliku teenuse rahastus on võrdne teiste väiksema elanike arvuga piirkondadega, kus teenust osutatakse ainult ühes maakonnas, seetõttu on seal klientidele teiste maakondadega võrdväärsel tasemel lisateenuste pakkumiseks vajalik täiendav toetus.

Aeg: 01.01.2019-31.12.2020

Kulud: 40 000 eur

 

  1. Ennetus- ja teavitustöö 10 piirkonnas, mis hõlmab erinevatele sihtgruppidele (nt kooliõpilased, noortekeskuste kliendid, eri valdkondade spetsialistid) koolituste ja teabepäevade korraldamist, samuti infomaterjalide trükkimist ja levitamist, teavitustööga sotsiaalmeedias jm viisidel avalikkuse teavitamist.

Aeg: 01.01.2019-31.12.2020

Kulud: 10 000 eur

 

  1. Regulaarsete supervisioonide tagamine naiste tugikeskuste töötajatele 10 piirkonnas

Aeg: 01.01.2019-31.12.2020

Kulud: 12 000 eur

 

  1. Ühiste täienduskoolituste korraldamine 10 piirkonna naiste tugikeskuste töötajatele (vähemalt 2 koolituspäeva aastas)

Aeg: 01.01.2019-31.12.2020

Kulud: 10 000 eur

 

  1. Eelpool loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike ENVL administratiivkulude katmine (raamatupidamine, side-ja bürookulud, transpordikulud, veebilehe arendus ja teavitustegevused jm)

Aeg: 01.01.2019-31.12.2020

Kulud: 12 000 eur

 

 

Huvikaitse

Lisaks otsesele vägivalla ohvrite abistamisele ja koolitusele tegutses Eesti Naiste Varjupaikade Liit 2019. aastal aktiivselt huvikaitse valdkonnas.

Ajakirjas Anne&Stiil hakkas koostöös meie ekspertidega ilmuma perevägivalla teemaliste artiklite sari.

Andsime oma sisendi Eesti Naisteühenduste Ümarlaua poolt Justiitsministeeriumile esitatud arvamusse suhtlusõigust puudutavate seadusmuudatuste väljatöötamiskavatsuse kohta.

Augustis kohtusime justiitsministriga, novembris korraldasime perelepituse teemalise ümarlaua, kus osales ka rahvastikuminister Riina Solman.

Tegime ka mitmeid avalikke pöördumisi meediale, et kutsuda üles mitte kasutama pere- ja naistevastase vägivalla teemat vahendina poliitilises võitluses.